Keemiatööstuses võib oma niši leida igaüks

“Turgudel on pidev areng ja selleks, et oma klientide nõudmistest ees olla, peame me kogu aeg investeerima. Kiire areng toimub praegu lennundussektoris, kuid samas kütuste töötlemise sektoris on areng aeglustunud.” O'Brocki sõnul on kvalifitseeritud keevitajate puudus jätkuvalt probleem. Molycorp Silmet on paindlik väiketarnija nii peavoolu- kui ka nišiklientidele. “Me ei suudaks konkureerida Hiina masskogustega, küll aga saame konkureerida klienditeeninduse ja paindlikkusega. Planeerime kasvada turgudel, kus saame pakkuda tootele lisaväärtust ning kus klient seda väärtust soovib,” lisas O'Brock.

“Kui turg annab märku vajadusest midagi meie tootmises muuta, siis seda ka teeme.” Molycorp Silmeti tooted lähevad Aasia, Euroopa ja Põhja-Ameerika turule autotööstus-, kütuse-, elektroonika-, lennundus-, energeetika- ja kõrgteaduse sektorisse.

Tagasilöögid Venemaal.

Henkel Balti OÜ tegevjuht Siiri Odrats-Koni: “Meie ettevõte tegeleb põhiliselt ehituskeemia vallas. Sellel turul on 2014. aasta senini kulgenud väga hästi, kui vaadata müügimahtude ja nõudluse kasvu Eestis ja Baltikumis. Mõningaid tagasilööke on olnud Henkeli ehitusvahtude ekspordis Venemaale ja Ukrainasse.”

Estko ASi juhataja Liina Kikas toob välja, et keemiatööstuse turu üldised tendentsid tarbekeemia puhul on suurel määral seotud seadusest tulevate muudatustega – piirangud, mis tulenevad lõhkeainete lähteainete kättesaadavaks tegemise määrusest, biotsiidiseadusest tulenev toimikute koostamine koos sellega seotud tasude maksmisega, CLP määrusest tingitud toodete ringiklassifitseerimine koos etikettide ja ohutuskaartide muutmisega.

“Muudatuste läbiviimine on ajamahukas ja võib tähendada ettevõtjatele suuri rahalisi kulutusi ning mõningatel juhtudel viia konkreetse toote osas tootmise lõpetamiseni. Näiteks võib tuua biotsiidid, mille suuri registreerimiskulusid hilisem toodete müük ei pruugi katta,” ütleb Kikas. “Tõusust või langusest rääkida ei ole õige, Eestis olemasolevad tarbe- ja professionaalse keemiatööstuse tootmisettevõtted jätkavad igapäevast tegevust ning samal ajal konkureerivad omas valdkonnas nii suurte kui ka väikeste maaletoojatega,” lisab ta. “Ohuna näen, et seadusest tulenevate muudatuste tegemine kulutab ressurssi, mis võiks minna hoopis toodete sisulise arendamise ja ettevõtte konkurentsivõime tõstmise peale – Eesti ettevõtete ressurss on siiski piiratum võrreldes ülemaailmsete kontsernidega.”

AS Estko on üks suurimaid puhastusainete tootjaid Eestis. “Tootjate osas osakaalu võrrelda on keeruline, võrreldes konkurentidega meie tooteid jaekauplustest ei leidu, kuna oleme keskendunud professionaalsetele klientidele. Professionaalse puhastuskeemia müügivaldkonnas on turg väga killustunud, konkurente on palju, samas enamasti on tegemist ainult kaupu vahendavate müügiorganisatsioonidega,” selgitab Kikas.

ASi Estko tugevuseks on kindlasti oma labor, kus toimub uute toodete väljatöötamine ja olemasolevate toodete arendus lähtuvalt Eesti omapärast – kare vesi, talvel sool tänavatel jne.   2014. aasta on sujunud Estkol plaanipäraselt, märkimisväärseid takistusi ei ole ette tulnud. Ettevõtte jaoks suurimaks muudatuseks oli käesoleval suvel toimunud aktsiate müügitehing , mille tulemusena AS Estko kuulub 100% Eesti kapitalile. Tehing oli oluline samm tootmisvaldkonna laiendamisel, see annab head võimalused kasvuks ja väärtuse loomiseks Eesti turul ning loob aluse professionaalse puhastuskeemia valdkonna laiendamiseks Balti piirkonnas ja Skandinaavias.