- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,8
- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,8
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ka kaubavahetus kahaneb kiiresti
Kaupade eksport kahanes 2014. aasta aprillis 5% ja import 4% võrreldes eelmise aasta sama kuuga, teatab Statistikaamet. Ekspordi langust mõjutas oluliselt elektriseadmete väljaveo vähenemine.
Aprillis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 143 miljonit eurot, mis võrreldes möödunud aasta sama perioodiga suurenes 11 miljoni võrra.
Kõige enam eksporditi Eestist elektriseadmeid (viiendik koguekspordist), mineraalseid tooteid (11%), põllumajandussaadusi ja toidukaupu (10%) ning puitu ja puittooteid (10%). Oluliselt vähenes elektriseadmete eksport (30 miljoni euro võrra), samuti keemiatööstuse tooraine ja toodete eksport (21 miljoni euro võrra). Samal ajal kasvas mineraalsete toodete ning metalli ja metalltoodete väljavedu (kasv mõlemal 7 miljonit eurot).
Aprillis imporditi Eestisse kõige rohkem elektriseadmeid (17% Eesti koguimpordist), mineraalseid tooteid (12%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (12%). Suurim langus toimus mineraalsete toodete ja mehaaniliste masinate sisseveos (vastavalt 21 ja 17 miljoni euro võrra). Samas kasvas põllumajandussaaduste ja toidukaupade sissevedu (7 miljonit eurot).
Ekspordi sihtriikide seas oli esikohal Rootsi (18% Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (16%) ja Läti (11%). Rootsi eksporditi enim elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid, Soome elektriseadmeid ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu, Lätti mineraalseid tooteid ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Enim kahanes eksport Leetu (18 miljoni euro võrra) ja Venemaale (10 miljoni euro võrra). Eksport Leetu vähenes mineraalsete toodete (sh elektrienergia) ning kaubavagunite väljaveo kahanemise tõttu. Samas kasvas eksport Belgiasse ja Lätti mineraalsete toodete väljaveo suurenemise tõttu.
Kõige rohkem imporditi kaupu Soomest (16% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%) ja Rootsist (10%). Soomest imporditi enim mineraalseid tooteid ja elektriseadmeid, Saksamaalt mehaanilisi masinaid ja elektriseadmeid ning Rootsist elektriseadmeid ja transpordivahendeid. Oluliselt vähenes kaupade sissevedu Rootsist (20 miljoni euro võrra), Lätist (16 miljoni euro võrra) ning Venemaalt (9 miljoni euro võrra). Rootsist kahanes elektriseadmete (sh elektroonikaseadmed) ning mõõte- ja kontrollinstrumentide sissevedu. Lätist vähenes mineraalsete toodete (sh mootorkütus ja elektrienergia) sissevedu. Enim kasvas kaupade sissevedu Soomest (16%), kust imporditi rohkem mineraalseid tooteid (sh mootorikütus ja elektrienergia).
SRÜ riikide puhul kahanes enim eksport Venemaale, Kasahstani ja Ukrainasse. Venemaale eksporditi vähem mineraalseid tooteid (sh määrdeõlid) ning meditsiiniaparatuuri ja -instrumente. Kasahstani vähenes peamiselt mehaaniliste masinate (sh kopad, ekskavaatorid) ning transpordivahendite (sh traktorid) eksport ning Ukrainasse keemiatööstuse (sh väetised) ja mehaanilised seadmete (sh kodumasinad) väljavedu. Venemaalt ja Valgevenest vähenes mineraalsete toodete (sh maagaas ja gaasiõli) import ning Ukrainast vagunite import.
Autor: 1321-aripaev
Seotud lood
Käibemaksu laekumise vähenemine on esimene märk, et riigi kulud tuleb üle vaadata, ütles riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Sven Sester (IRL). Seevastu riigikogulase Aivar Sõerdi (RE) hinnangul on maikuus vähenenud käibemaksu laekumise põhjal riskantne järeldustesse hüpata.
Täpsustatud andmetel vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1,4%, teatas Statistikaamet. Majanduskasv aeglustub 5. kvartalit järjest.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele