Maksulaekumine pidurdub

Üleüldist maksude laekumist peab Sester siiski heaks. Sellegipoolest peab ta käibemaksu laekumise vähenemist signaaliks, et tuleb tähelepanelikumalt jälgida, mida teeb edaspidi juba niigi allapoole suunaga olev majandus. Tema sõnul on senimaani eelarve nominaalne laekumine poliitikuid rahustanud, kuid selle edaspidine vähenemine peaks otsustajate peades kindlasti tulukese põlema panema. “Kui maksulaekumine väheneb, pole ka riigil planeeritud kulude tegemiseks tulu,” rääkis Sester. “See tähendab, et ühel hetkel tuleb otsustajatel maha istuda ja kulud üle vaadata.”

Ta lisas, et kui vaadata riigieelarve aluseks olevaid prognoose ja praegust olukorda, siis on erinevus suur. “Kui eelmisel sügisel plaaniti reaalseks majanduskasvuks üle 3%, siis täna näeme hoopis teistsuguseid numbreid,” ütles ta. 

Reformierakondlasest riigikogu liige Aivar Sõerd märkis, et hoolimata maikuu käibemaksu laekumise vähenemisest on maksulaekumise tervikpilt siiski hea – kokku on viie kuuga laekunud prognoositust 55 miljonit eurot rohkem makse. Sõerd tõi näiteks aktsiisilaekumise, mis suurenes maikuus võrreldes eelmise aasta sama ajaga 12,8%. Aktsiisilaekumist parandas tema sõnul ilus ilm, mis lubas teetöödega varem pihta hakata. “Naljakas põhjendus, kuid see tõi kaasa suurema diislikütuse kasutamise,” ütles ta.

Järgmised kuud on olulised. Sõerd märkis, et maikuu käibemaksu laekumist vaadates pilt enam nii ilus ei ole, ent ühe kuu põhjal on järeldusi teha siiski riskantne. Tema sõnul on oluline jälgida, kuidas liigub käibemaksu laekumine järgmistel kuudel. “Kui suund on allapoole, võib midagi juba järeldama hakata,” märkis ta.

Sõerdi sõnul on käibemaks majanduse parim indikaator. “Kõik muutused avalduvad just selles maksus esimesena,” ütles ta. Sotsiaal- ja tulumaksu laekumine on tema ütlust mööda oluliselt inertsem, sest hoolimata majanduskeskkonna muutustest võib nende kahe maksu laekumine veel pikka aega samal tasemel püsida. “Käibemaksu laekumises on hüpped palju suuremad, seega peab vaatama pikemat perioodi,” märkis Sõerd.

Ta lisas, et majanduse käekäigust saab põhjalikuma pildi, kui statistikaamet avaldab esimese kvartali majanduskasvu analüüsi. “Siis näeb täpselt, kui palju on pidurdunud eelmisest aastast saati kiiret kasvu teinud nominaalne majanduskasv, mis mõjutab maksulaekumist,” märkis Sõerd.

Autor: Eliisa Matsalu, Harry Tuul