- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Märtsis odavnes 33% ostukorvist
Eesti inflatsiooni pidurdumine selle aasta alguses oli järsk, kuid suhteliselt kitsapõhjaline. Märtsis odavnes aasta võrdluses 33% tarbijate ostukorvist, kirjutas Eesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja Rasmus Kattai.
Statistikaameti andmetel aeglustus Eesti inflatsioon märtsis aastavõrdluses 0,2%ni, veebruariga võrreldes tõusis hinnatase 0,3%. Euroalal pidurdus ühtlustatud tarbijahindade inflatsioon esialgse hinnangu kohaselt 0,7%lt 0,5%ni.
Järgneb Rasmus Kattai kommentaar:
Hindade hiljutine areng kinnitab eelkõige seda, et väliskeskkonna aeglane inflatsioon võib edukalt tasakaalustada Eesti sisemajandusest lähtuvaid hinnasurveid. Väliskeskkonna mõju on olnud suur, kuna importtoodang moodustab eestlaste ostukorvist ligikaudu 40%. See on ka üheks põhjuseks, miks jätkus juba aastaid väldanud kestvuskaupade odavnemine. Inflatsiooni aeglustumise peapõhjus on aga toorainete, eelkõige nafta eurodes arvestatud hinna langemine viimase kahe aasta jooksul. Imporditava energia odavnemine vähendab majapidamiste sundkulutusi, mis võimaldab rohkem tarbida ja toetab seega majanduse reaalset kasvu. Energial on Eesti tarbijakorvis suurem osakaal kui euroalal tervikuna ning seetõttu on energia odavnemisel olnud siinsele inflatsioonile ulatuslikum mõju.
Eesti inflatsiooni pidurdumine käesoleva aasta alguses oli järsk, kuid suhteliselt kitsapõhjaline. Märtsis odavnes aasta võrdluses 33% tarbijate ostukorvist, mis ei erine tavapärasest kuigivõrd. Viimastel kuudel on odavnevate kaupade ja teenuste osakaal püsinud peaaegu muutumatuna. Kiiresti ehk rohkem kui 5% kallinevate kaupade osakaal on aga vähenenud 11%ni.
Praegu madalana püsivast inflatsioonimäärast hoolimata pole pikemaajalise hinnalanguse tõenäosus eriti suur. Keskmise brutopalga kasv on jätkuvalt 7% läheduses ning selged märgid palgakasvu pidurdumisest puuduvad. Seetõttu on kodumaine hinnasurve suhteliselt tugev. Tööjõukulude suurenemise mõju avaldub kõige vahetumalt teenuste hindades, mis tõusid märtsis aastavõrdluses 1,1%. Nagu ka varasematel kuudel, pidurdas teenuste inflatsiooni sideteenuste odavnemine, ilma milleta küündinuks teenuste hinnatõus 3,2%ni.
Inflatsiooni aeglustumise põhjuseks on muu hulgas ka see, et administratiivne hinnatõus on tänavu olnud väiksem kui mitmel varasemal aastal. Kuigi alkoholi- ja tubakatooted kallinevad pidevalt kõrgemate aktsiisimäärade tõttu, on tasuta teenustel (kõrgharidusel) siiski tasakaalustav mõju. Administratiivselt reguleeritud hindadest odavnes märtsis aastataguse ajaga võrreldes enim soojusenergia.
Seotud lood
Keskpank eraldas eelmise aasta kasumist veerandi riigieelarvesse, ülejäänud osa suunas nõukogu keskpanga kapitali tugevdamiseks.
Märtsis mõjutas tarbijahinnaindeksit eelmise aasta sama kuuga võrreldes enim kodudesse 7,2% odavamalt jõudnud elekter, 5% odavam mootorikütus ning 4,7% odavam soojusenergia.
SEB analüütiku Ruta Arumäe sõnul püsib Eesti inflatsioon nulli lähedal, deflatsioon võiks tulla juhul, kui maailmas toimuks mingil põhjusel märgatav nafta hinna langus.
Märtsikuine 0,2protsendine inflatsioon peaks jääma selle aasta madalaimaks, järgnevatel kuudel inflatsioon veidi kiireneb, prognoosib rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele