Tallinna-Helsingi tunneliprojekti tegi esimese sammu

Tallinn, Helsingi ning Harju maavalitsus kuulutasid ühisprojektis Talsinkifix täna välja kahe pealinna vahelise püsiühenduse tasuvusuuringu eeluuringu hanke. Eeluuringu eesmärgiks on anda esialgne hinnang küsimustele, kas ja millistel tingimustel on püsiühendus otstarbekas luua. Hanke maksumus on 100 000 eurot, millest 85 protsenti tasuks Euroopa Liit. Tallinn investeerib hankesse 4005, Helsingi 6597 ja Harju maavalitsus 4089 eurot. Hankesse panustab 300 eurot ka Taani arengufond Fonden Femern Belt Development.

Harju maavanema Ülle Rajasalu sõnul on Tallinna-Helsingi püsiühendusest kaua räägitud, kuid siiani pole tehtud ühtegi teaduslikku uuringut, mis selgitaks välja, kas projekt üldse ongi reaalselt tehtav ja sotsiaal-majanduslikult põhjendatav. Rajasalu lisas, et kui kunagi lähebki tunneli või silla ehitamiseks, seotaks projekt kindlasti ka Rail Balticu raudteeühendusega, mis praeguste plaanide järgi peaks valmima aastaks 2024. „Teisiti polekski võimalik,“ ütles Rajasalu. „Ka Soome tahab oma saareriigi staatusest pääseda. Nende areng ei ole seotud põhja, lääne või idaga, vaid ainult lõunaga. Soomlased on väga huvitatud Rail Balticust,“ lisas ta.

Ühendus tuleb

Porkkala, mis oleks kasulikuim kaubaveoksHelsingi kesklinn, mis on mugavaim reisijateleVuosaari, mis sobib mõlemale

Tunneli pikkus oleks pisut üle 80 kilomeetri ja rongiga läbiks selle vahemaa umbes 45 minutiga.

Helsingist Tallinna liigub aastas umbes 260 000 veoautot ja 7,5 miljonit reisijat. Kose sõnul liikles Tallinna-Helsingi vahel möödunud aastal 9,2 miljonit inimest.