"Helsingi-Tallinna vahele tunnel"

Eesti tugevus on Heleniuse sõnul aga hea ettevõtluskliima. „Eesti ei ole madala maksukoormusega riik, aga ettevõtte tulumaksumäär on sobiv,“ sõnas ta. „Riskid, mis seotud uute töötajate palkamisega, on madalamad kui mujal maailmas.“

Tööjõukvaliteet on Heleniuse sõnul samuti väga hea. „Eesti haridustase ja töötajate oskused, sh keeleoskus on väga head, eriti arvestades, et 20 aastat tagasi oli Eesti veel Nõukogude Liidu osa. Väga hea alus IT-oskuste suurendamiseks, tegemist on haritud elanikkonnaga.“ Helenius tõstis esile ka vähest korruptsiooni ja skandinaavialikku suhtumist töösse. Samuti on hea asukoht, seda Eesti kuigi hästi ära ei kasuta.

Helsingi-Tallinna tunnel tooks Heleniuse sõnul kaasa ka mõtlemise muutuse. „See tunnel on Eesti jaoks kõige olulisem asi, mis muudab Eesti arengu parameetreid,“ veenis Helenius publikut. Ta tõi eeskujuks Malmö-Kopenhaageni silla, mis avati aastal 2000. Varem, 1980ndail, oli Malmö tema sõnul mahajäänud piirkond. Sild ühendas Malmö palju rikkama ja arenenuma Kopenhaageni piirkonnaga ja asjad hakkasid muutuma ka Malmös. Piirkond on tihedalt lõimunud ja Heleniuse sõnul üks kiiremini arenenud piirkondi maailmas.

Kõige tähtsam saavutus oleks tööjõu integratsioon. „Saab käia Tallinnast Helsingisse tööle, ilma et peaks sinna kolima,“ selgitas Helenius. „Lihtsam on spetsialiste ligi meelitada, saame kasutada Soome spetsialiste. Eesti teenuste sektor võiks olla aktiivne ka Soomes. Sisseränne Soomest võiks Eesti majandust positiivselt mõjutada.“

Millegipärast on asjast rohkem huvitatud olnud Soome, märkis Helenius, kuigi kasu võiks sellest rohkem saada Eesti.

Ettekande lõppedes tekkis diskussioon Heleniuse ja Tallinki juhi Enn Pandi vahel, viimane suhtus Helsingi-Tallinna tunneli rajamise ideesse väga skeptiliselt. Publiku sümpaatia kaldus siiski Heleniuse poole.

Täismahus ettekanded konverentsilt ilmuvad homme Äripäeva paberlehes.