- OMX Baltic0,04%314,68
- OMX Riga0,16%950,24
- OMX Tallinn0,11%2 147,24
- OMX Vilnius−0,08%1 506,11
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 30−0,21%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,07%10 878,12
- Nikkei 2250,62%66 262,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,33
- OMX Baltic0,04%314,68
- OMX Riga0,16%950,24
- OMX Tallinn0,11%2 147,24
- OMX Vilnius−0,08%1 506,11
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 30−0,21%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,07%10 878,12
- Nikkei 2250,62%66 262,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,33
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sven Pertens: riigi reaalne investeering jääb alla piiri
Tema sõnul on otseselt kütuseaktsiisist teehoidu finantseeritud jooksvalt umbes 50% aktsiisi laekumise ulatuses. Kui siduda teehoiu finantseerimine lahti praegu kehtivast 75% kütuseaktsiisi reeglist, tähendaks see reaalselt teehoiuinvesteeringute märkimisväärset vähendamist ja teede sõidetavuse halvenemist.
"Juba praegu on valdav osa Eesti teekatetest ületanud arvestusliku eluea piiri," märkis Pertens.
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles eilsel valitsuse pressikonverentsil, et on väga pikki aastaid kritiseerinud ja valitsus on olnud hädas täpselt 75%ga kütuseaktsiisist laekuva raha suunamisega teedesse. Ministri sõnul on projektikaupa ehitatavate teede summad vahel väiksemad, vahel suuremad, mistõttu näeb ta selles kohta säästmiseks.
Pertens kinnitas, et vahel kulub projektides vähem ja vahel rohkem, kuid ei mäleta ühtegi aastat, mil teehoidu oleks suunatud 75% või rohkem kütuseaktsiisist.
Lemminkäineni juhi sõnul on Eesti põhimaanteed täna rahuldavas seisus, ka tugiteede sõidetavus on enam-vähem talutav. Kohalike maanteede olukorraga, samuti kohalike omavalitsuste teede olukorraga ei saa kuidagi rahul olla. Pertensi hinnangul on selle olukorra põhjustanud teehoiu aastakümneid kestnud alarahastamine ja Euroopa toetusfondide vahendite käsitlemine teehoiueelarve osana.
Firmajuhi sõnul ei tasu ka unustada, et kütuseaktsiisist laekuvat raha kasutatakse mitte ainult teede ehituseks ja remondiks, vaid ka teede hoolduseks ja maanteeameti ülalpidamiseks.
"Küsimus on, millist põhimõtet soovime järgida: kas majandada jätkusuutlikult ja investeerida Eesti infrastruktuuri püsimisse või elada päev korraga, kulutades raha ennekõike jooksvateks vajadusteks," ütles Pertens. "Mootorikütuste tarbijate ehk autoga liiklejate seisukohalt tekib küsimus, miks peaksid nemad kütuseaktsiisi tasumise kaudu lappima eelarveauke ja teekasutajana leppima auklike teedega."
Kahjuks ei näe Pertens plaanis, et kütuseaktsiisist laekuvat raha sotsiaalsfääri või kuhu iganes mujale ümber jagada, muud tausta, kui vajadust leida koalitsioonilubaduste täitmiseks täiendavaid vahendeid.
"Ei näe ka kuidagi, et infrastruktuuri, antud juhul teede ja tänavate, seisukorra halvenemine võiks Eestile mistahes moel kasulik olla," ütles Pertens. Tema sõnul saab sellist lähenemist võrrelda eraisiku käitumisega paralleele tõmmates SMS-laenu võtmisega, lisades, et tulevikus luuakse palju suuremaid probleeme, kui mõeldakse lühikese perspektiiviga ja lahendatakse praeguse hetke probleeme.
Seotud lood
Üks uue valitsuskoalitsiooni lubaduste katteallikaid saab olema kütuseaktsiis.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts peab ebaadekvaatseks uue valitsusliidu poliitikat, et Eesti teede hooldus ja areng on ülerahastatud.
Kui hakata tugevalt kõigutama kütuseaktsiisist teedeehituse jaoks kulutatava raha osakaalu, siis võib see kindlasti mõjutada ka ehituse hinnataset, ütles TREV-2 Grupi juht Erki Mölder.
Viimaste aastate üks olulisemaid muutusi IT-taristu maailmas on olnud VMware'i litsentsimudeli ja hinnastamise muutumine. See on tekitanud ebakindlust ning pannud organisatsioone üle maailma otsima uusi võimalusi, kuidas oma virtualiseerimisplatvorme ja taristut tulevikus hallata. Kuna muudatuste pikaajalist mõju on keeruline ette näha, vaatavad paljud ettevõtted üle seni iseenesestmõistetavana tundunud tehnoloogilised valikud ning hindavad võimalikke alternatiive.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele