Üks uue valitsuskoalitsiooni lubaduste katteallikaid saab olema kütuseaktsiis.
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles valitsuse pressikonverentsil, et kütuseaktsiisi suunamist teede-ehitusse tuleb üle vaadata. Täna kulub 75% kogutud kütuseaktsiisist teede ehituseks ja korrashoiuks. "Kohalike teede osa ei tohi kannatada, aga paindlikkus peab suurenema ja planeerime projektide, mitte selle järgi, et peame igal aastal 75% ära kulutame," ütles ta. "Selles on võimalik raha säästa."
Mullu kogus riik kütuseaktsiisiga 417 mln eurot. Tänavusse eelarvesse on plaanitud 402 mln euro laekumine, millest jaanuari ja veebruariga laekus 96,5 mln eurot.
Loodava Reformierakonna ja sotside koalitsiooni lubadused maksavad 172 mln eurot, millest pool on Ligi kinnitusel kaetud finantsjuhtimise paindlikumaks muutmisega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Näiteks Euroopa Liidu toel tehtavate projektide kaasrahastamise täpsema planeerimisega. "Mitte nii, et igaüks istub oma rahakoti otsas, planeerib oma eelarve suuremana ja pärast üritab siis seda raha pärast kusagile mujale suunata" ütles Ligi. "Seda juhtus põllumajandusministriga, kes plaanis suuremat summat, kui reeglid ette nägid ja see pole tema puhul esimene kord".
Lisaks muudab riik maksuseadusi,
tõstab alkoholi- ja tubaka- ning gaasiaktsiisi, kaotab erimärgistatud kütuse soodustused enamikul alal ja annab Eesti Lotole reklaamiõiguse. Neist koguneb Postimehe andmeil 74 mln eurot.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kosuv kütuseaktsiis annaks põntsu autotranspordiärile, kus tegutsevad firmad lubavad kütust naaberriikides tankima hakata. Bussifirmad aga ei välista piletihinna tõusu.
IRLi esimees kaitseminister Urmas Reinsalu ütles uue valitsusliidu lubadusi hinnates, et Buratino ja kass Basilio on leidnud kuldmünte ja lähevad neid lollidemaale matma.
Praeguse 75 protsendi kütuseaktsiisi asemel tuleks toimetuse hinnangul suunata Eestis teehoiule kogu aktsiisisumma.
Riigi reaalne investeering kütuseaktsiisist teehoidu on alati jäänud alla ettenähtud piiri, isegi koos eurorahadega, ütles Lemminkäinen Eesti ASi juht Sven Pertens.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.