Laar: peame mõtlema oma julgeolekule

Kõigepealt esimene samm on see, et me selle pärast üldse muretseksime. On Eestis olnud ka aegu, kui me selle pärast üldse ei muretse ja tegeleme ei tea millega selle asemel, et mõelda oma julgeolekule. Esiteks on hea, kui me selle peale üldse mõtleme.

Teiseks on kindlasti Eesti olukord täiesti teistsugune, kuna erinevalt Ukrainast tegime meie oma otsused ära, me oleme Euroopa Liidu ja NATO liige. See on väga suur vahe.

Kolmandaks on meie heidutuspoliitika reaalne. Üks Ukraina lühiajaline probleem on see, et armee on neil küll suur, aga heidutuspoliitika kukkus täiesti läbi, kuna vähemalt Venemaa seda küll tõsiselt ei võtnud, et Ukraina võiks kedagi heidutada. Me oleme ikka väga selgelt reaalset riigikaitset ajanud. Alati on siin midagi paremini ja rohkem teha, aga me oleme õigel suunal kindlasti.

Milline on teie hinnang praegu Ukrainas toimuvale, kui tõsiselt peaks sellesse suhtuma?

Olukord on äärmiselt tõsine ja võib mitte ainult Ukraina ja Venemaa, vaid kogu Euroopa ja laiemalt Lääne ja Venemaa suhted tõsisesse kriisi viia. Praegusel hetkel on kõik äärmiselt ebaselge ja on võimalik, et raskemad katsumused seisavad alles ees, sest isegi kui me eeldame, et praegune kriis laheneb kuidagi positiivselt, Venemaa tõmbab tagasi ja austab rahvusvahelisi kokkuleppeid, siis ometi need otsused, mis Ukrainal ees seisavad, on äärmiselt rasked ja valusad ja sõltuvad ainult Ukrainast endast. Me oleme need reformid ära teinud, me teame, et need on väga rasked. Ukraina tahab sedasama teha mitukümmend aastat hiljem ja neile on see veel raskem. Kuidas neid tehakse, on väga raske ette kujutada.

Mis te arvate, kas Ukrainas võib tõsine sõjaline konflikt tekkida?

Kõike võib juhtuda. Mis on tegelikkus, on kahtlane, kuna Vene infoagentuurid on neid teateid andnud ja jälle ümber lükanud. Selgemat keelt kõnelevad need andmed, mis Venemaalt tulevad, et Vene oligarhid on praeguseks mõne väljaande teatel lühikese aja jooksul juba miljardeid aktsiaturgudel kaotanud. See surve, mille need sündmused on pannud Vene majandusele, on väga raske. Ja ühel hetkel hakkab see kellelegi ka mõju avaldama, mine tea. Loomulikult sõltub kõik sellest, mis Lääs teeb, kas endiselt tehakse ainult sõnu või midagi reaalset.

On see tõenäoline, et lääneriigid sekkuvad ka muul viisil peale hukkamõistvate avalduste tegemise?