- OMX Baltic0,02%314,5
- OMX Riga−0,08%944,03
- OMX Tallinn0,00%2 147,62
- OMX Vilnius0,1%1 508,14
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 100−0,01%10 815,94
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,14
- OMX Baltic0,02%314,5
- OMX Riga−0,08%944,03
- OMX Tallinn0,00%2 147,62
- OMX Vilnius0,1%1 508,14
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 100−0,01%10 815,94
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,14
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ukraina toetamine nõuab Läänelt ohvreid
Enam selgemat märki Putini režiimi suurriiklikest huvidest Ukrainas pole vaja oodata, sest üle aastakümnete on maailm taas sisuliselt kolmanda ilmasõja lävele viidud. On selge, et nii Euroopa Liit kui Ameerika Ühendriigid peavad diplomaatiliste kõneluste jätkamise kõrval kiiresti kehtestama Venemaale võimalikult laialdased majanduslikud sanktsioonid.
Ukraina sündmuste eskaleerumise taga oleva Venemaa võimuladviku mõjutamiseks peavad lääneriigid ise olema valmis kannatama kahju, mida majandussanktsioonide kehtestamine Venemaale neile kaasa toob.
Ajaleht Wall Street Journal on toonud välja, et Lääneriikidel oleks hulgaliselt majanduslikke hoobasid Venemaa mõjutamiseks, kuid ise küsimus ongi just see, kas ollakse valmis maksma nende kasutamise hinda. USA on küll katkestanud Moskvaga kõnelused investeeringute garanteerimise lepingu üle. Katkestatud on ka ettevalmistused juunis Sotšis toimuma pidanud G8 riikide tippkohtumiseks. USA ametnike sõnul alustati seal ka kõnelusi majandus- ja finantssanktsioonide kehtestamiseks konkreetsete Venemaa energiaettevõtete, pankade ja valitsuse tippametnike suhtes, kui Venemaa Krimmist ei taandu.
Ent siinkohal on USA ja EL erinevas olukorras. USA üsna väike majanduslik side meie idanaabriga lubab neil karmimalt väljenduda. Lääne-Euroopat ja Venemaad ühendavad gaasitorud ja muud kaubandussidemed mõjuvad siinkandis paraku üksmeele saavutamisele pärssivalt. Sellele, et karmide sanktsioonide osas Euroopas riigid kokkuleppele ei jõua, loodab kindlasti ka Putin.
Üksmeele saavutamine Euroopas ongi üks võtmeküsimusi. Kui poliitiliste avalduste osas on seda üsna kerge saavutada, siis majandussanktsioonide puhul hakkab iga riik mõistagi palju enam oma huvide peale mõtlema. Järsk sanktsioonide kehtestamine Putini režiimi suhtes kuni majandussidemete täieliku katkestamiseni oleks küll tõhus, ent ei jätaks suurt mõju avaldamata ka lääneriikide, sealhulgas Eesti elanikele endile. See ohver tuleks aga praegu kanda võtta, kui soovitakse tõepoolest Ukrainat aidata.
Teisalt peaks see olema läänele õppetunniks, et enda liigne (majanduslik) sidumine Venemaaga ei ole tõepoolest mõistlik. Ükskord ometi võiksid nüüd lääneeurooplased mõista, miks Eesti nii eesmärgikindlalt on liikunud selles suunas, et lahti saada taolisest sõltuvusest.
Mõistagi ei saa Venemaa võimuladviku käitumist kogu riigi elanikele automaatselt üle kanda. Ukraina sündmused on ju toonud kaasa palju proteste ka Venemaa siseopositsiooni poolt. Majandussanktsioonid omakorda puudutaksid paljusid jõukaid venelasi, kes Läänes vara omavad või kelle lapsed näiteks seal koolis käivad. Kindlasti ei ole neilegi Putini jõudemonstratsioon meeltmööda, kui see nõnda nende isiklikku rahakotti mõjutab.
Eestlased on oma poole selles konfliktis juba emotsionaalselt valinud. See, et meie riigi hääl praegu esireas hüüdmas pole, on suuresti ilmselt sellest tingitud, et kinnitust ootavad Eesti-Vene piirilepingu paberid. Piirilepingu protsessi katkemine ei oleks Eestile hea, ent see stsenaarium ei tohiks meidki Ukraina toetamises tagasi hoida. Mingil juhul ei tohi kultiveerida ka suhtumist, et Ukrainas toimuv ei tähenda õigupoolest suurt midagi või et meid see ei puuduta. Puudutab küll ja väga otseselt.
Autor: 1185-aripaev
Seotud lood
Vene börsiindeks Micex on alustanud tänast kauplemispäeva 1,7protsendilise langusega. Pärast esmaspäevast 12protsendilist langust, tõusis aktsiaindeks eile 5 protsenti.
Kuigi Eesti ja Ukraina olukord on oluliselt erinev, on Mart Laari hinnangul oluline, et me muretseksime oma julgeoleku pärast.
Eile langesid turud kogu maailmas, kuna investorid kardavad sõja puhkemist Venemaa ja Ukraina vahel. Täna olid Aasia turud kergelt plussis ja ka Euroopas on oodata väikest tõusu.
Pärast eilset mitmeprotsendilist langust on Venemaa ja Euroopa suuremad börsid täna lõunapaiku üle ühe protsendi üleval.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele