Pangandusliidu järgmist etappi - kriisihaldusmehhanismi - visandav Euroopa Komisjon näeb omale keskset rolli pankade sulgemise või jätkamise otsustamisel, mis ei lange kokku Saksamaa rohkem detsentraliseeritud nägemusega.
Komisjoni ettepanek on, et otsused, mis puudutavad kriisi sattunud pankade kreeditoride kaasamist kahjude kandmisesse, ning muud korratut kollapsi ära hoidvad sammud tuleb liikmesriikide käest komisjonile delegeerida. Nii seisab kriisimehhanismi kavandis, millega agentuur Bloomberg on saanud tutvuda.
Saksamaa on seni väitnud, et tsentraalne kriisihaldusmehhanism saab sündida alles siis, kui tihedamalt on ühitatud ka eelarve- ja majanduspoliitika. Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble on hoiatanud, et tugevat kesktasandil instantsi ei saa selleks otstarbeks luua ilma aluslepinguid muutmata. Saksamaa ettepanek on esimeses etapis olemasolevad riiklikud järelevalveasutused võrgustikuks liita.
Nii komisjon kui Euroopa Keskpank on eelistanud kiiret edasiminekut tsentraliseeritud süsteemi loomisel, et suurendada usaldust Euroopa pankade vastu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Komisjoni ettepanekus on ka ühise fondi loomine, millest rahastada pankade tegevuse lõpetamisega kaasnevaid kulusid. Fondi rahastaksid pangad ise. Ajapikku vahetab see välja praegu riigi tasemel olevad abifondid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rahandusminister Jürgen Ligi osaleb eurogrupi ja ELi rahandusministrite kohtumisel, kus jätkuvad vaidlused selle üle, kes maksab kinni mõne Euroopa panga kollapsi äärele sattumise.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
Võlakirju saab märkida 28. augustini