Kes maksab kinni pangakrahhi?

Nii lükkub võlakriisi ühe kõige jämedama juure juurimine - et ülemäära heldelt laenu andnud pankade päästmise kulud euroala riikide maksevõimet ohtu seades kriisile pidevalt hoogu juurde ei annaks, vähemalt tuleva aasta teise poolde edasi.

Samuti ei plaanita nö puhast lõiget, vaid - nagu viitab taas Financial Times - rahandusvolinik Olli Rehn on viimasel ajal kasutanud pigem sõna "lahjendama". See tähendab, et abi vajaval riigil tuleb igal juhul ka endal vastutust kanda. Esimeses järjekorras tuleb vaadata, kui palju võlga saab erasektori arvel maha kanda, siis peab oma panuse andma abi taotlev liikmesriik ning alles siis tuleb appi ESM, kui pank on üldse elujõuliseks hinnatud. Ainult erandjuhtudel, mille üle otsustab ESMi juhatus, võib ESM sekkuda ilma liikmesriigi panuseta, kui viimase rahanduslik seis seda tõepoolest ei võimalda.

"Selline vastutuse jagamine ESMi ja ESMist abi taotleva liikmesriigi vahel on kavandatud spetsiaalset selle eesmärgiga, et lahendada tänaseks juba kuhjunud võlgade probleem ning et käitumist mõjutavad jõud oleksid õigesti paigas," nendib dokument.

Riskide ohjamiseks on ettepanek eraldada ESMi 500 miljardi euro suurusest mahust pankade otsekapitaliseerimiseks vaid 50-70 miljardit eurot, kuna fondil on ka teised funktsioonid, ning luua selleks otstarbeks eraldi allüksus. Abi tingimustes kaasa rääkimiseks saab ESM aga päris suure sõnaõiguse - kuni õiguseni asendada abi saava panga juhtkond ja otsustada nende tasu üle.

Abi vajava institutsiooni hädad peavad olema sedavõrd tõsised, et sellest on ohus euroala kui terviku finantssüsteemi stabiilsus. Mis tõstatab omakorda küsimuse, kas Iirimaa või Hispaania välisabi palumiseni viinud pangad ikka oleksid olnud üldse nö abikõlbulikud.

Kui ESMi kasutuselevõtmine pankade otsekapitaliseerimiseks viibib, on oht, et Euroopa pankade tervisekontroll enne nende üleminekut ühtse järelevalve alla (tuleva aasta keskpanigast - toim.) võib anda oodatud usalduse taastumise asemel hoopis vastupidise tulemuse. Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi kordas keskpanga viimasele intressinõupidamisele järgnenud pressikonverentsil nädalapäevad tagasi taas üle, kui oluline on, et riikidel oleks selge, kuidas kaetakse pankade täiendav kapitalivajadus, kui see koormustestide järel ilmsiks tuleb.

ESM on siiski mõeldud vaid ajutiseks puhvriks kuni euroala ühtne kriisihaldusmehhanism paika saab. Seda viimast rahastaksid pangad juba ise ning mehhanismi peamine eesmärk on vältida pankade päästmist maksumaksja rahaga. Selle asemel peavad olema valmis raha kaotama esmalt pankade omanikud ja võlausaldajad ning äärmisel juhul suurhoiustajad. Väikehoiustajate hoiused (alla 100 000 euro) peaksid olema kaitstud.

Ka selle direktiivi eelnõu üle jätkuvad täna-homme vaidlused, kus mitmed riigid, nagu Prantsusmaa tahavad ühese kohtlemise asemel ikkagi otsustusõigust liikmesriigi tasandile, kes konkreetsel juhul kahjud katab. Samuti ei ole erilist entusiasmi, et anda kriisihalduses pankade tegevuse jätkamise või lõpetamise otsuse osas viimane sõna Euroopa Komisjonile.