Õiguskantsler rõhutas, et ei sea kahtluse alla riigi õigust nõuda loodusvarade kasutamise eest keskkonnatasu. Tema hinnangul on riigil põhiseadusest tulenev kohustus tagada loodusvarade säästlik kasutamine ja nõuda keskkonnakahju hüvitamist ning üldjuhul on keskkonnatasud igati õigustatud abinõud nende eesmärkide saavutamiseks.
Muudatused keskkonnatasude regulatsioonis peavad aga õiguskantsleri sõnul olema kooskõlas põhiseadusest tuleneva õiguspärase ootuse põhimõttega.
Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku Hent Kalmo sõnul kehtestas valitsus 2009. aastal keskkonnatasu määrade tõstmise graafikud, mille alusel võisid ettevõtjad oma kulusid ja investeeringuid planeerida, sealjuures eeldades, et tasusid ei muudeta ettevõttele kahjulikus suunas enne 2015. aastat.
"Võimalus näha ette kaevandamistasude muutumist viie aasta lõikes võis mõjutada kaevandamislubade ja vee erikasutuslubade omanike investeerimisotsuseid ning otsuseid, mis puudutavad pikaajaliste lepingute sõlmimist," selgitas ta.
Seetõttu leidis õiguskantsler, et ettevõtjatel tekkis põhiseadusega kaitstud õiguspärane ootus 2009. aasta määrustes kehtestatud tasumäärade püsimajäämise suhtes.
Määrates 2009. aastal kindaks tasumäärade tõusu etteulatuvalt viieks aastaks, pidi valitsus arvestama, et annab sellega ettevõtjatele siduva lubaduse tasude kujunemise osas. Õiguskantsleri hinnangul saab sellises olukorras tasumäärade graafikut muuta üksnes olukorras, kus esineb erakordseid asjaolusid, millega valitsus ei saanud 2009. aastal arvestada.
Keskkonnaminister leidis, et sellisteks erakordseteks asjaoludeks on see, et Eesti majandus on pärast 2009. aastat taas kasvamas ning majanduskasvu jätkudes suurenevad ka kaevandatavad maavara kogused, mistõttu peab loodusvarasid tõhusamalt kasutama.
Õiguskantsler leidis aga, et Eesti majanduse ja maavarade kaevandusmahtudes ei ole toimunud ega prognoosita arenguid, mida valitsusel polnud võimalik 2009. aastal ette näha. Samuti pole õiguskantslerile teadaolevalt alates vaidlusaluste määruste kehtimahakkamisest Eesti üldine maavaravaru olukord järsult halvenenud.
Õiguskantsler tegi valitsusele ettepaneku viia kaevandamisõiguse ja vee erikasutusõiguse tasumäärade kehtestamise määrused põhiseadusega kooskõlla.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Keskkonnaministeerium kavatseb lähipäevil kohtuda ehitusmaavarasid kaevandavate ettevõtjatega, et arutada edasi riigikohtu otsust seoses keskkonnatasude määrade tõstmisega.
Riigikohtu otsus tunnistada põhiseadusevastaseks ja kehtetuks kevadine keskkonnatasude järsk tõstmine seab löögi alla riigi rahakoti.
Keemiatööstuse ja valitsuse koostöö ja usaldus keskkonnatasude määramisel sõltuvad valitsuse edasistest sammudest, ütles alaliidu tegevdirektor Hallar Meybaum.
Neli ettevõtlusliitu kinnitavad pöördumises õiguskantslerile, et valitsuse tegevus on vastuolus põhiseadusega.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.