Neli ettevõtlusliitu kinnitavad pöördumises õiguskantslerile, et valitsuse tegevus on vastuolus põhiseadusega.
Täna esitasid mäetööstuse ettevõtete liit, ehitusmaterjalide tootjate liit, turbaliit ja keemiatööstuse liit ühistaotluse õiguskantslerile, et ta alustaks põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust oktoobris valitsuses vastu võetud määruse osas. Määrusega nr 83 tõsteti maavaravaru kaevandamisõiguse ja vee erikasutusõiguse tasumäärasid.
"Neli ettevõtlusliitu leiavad, et kõnealune määrus on vastuolus põhiseadusest tulenevate õiguspärase ootuse põhimõttega ning hea õigusloome tavaga," selgitas mäetööstuse ettevõtete liidu juhatuse esimees Rein Voog.
Samuti on määrus vastuolus keskkonnatasude seaduse ning valitsuse enda poolt mullu 29. novembril kinnitatud kaasamise hea tavaga, kinnitavad pöördumise tegijad.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"On kurb, kui ettevõtjad peavad oma õiguste kaitseks minema sellisele teele ning pöörduma õiguskantsleri poole, kuid valitsus ei jätnud meile enam mingit muud võimalust. Normaalses õigusriigis selliseid asju sündida ei tohiks," märkis ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Õiguskantsleri kinnitusel on kaevandamisõiguse ja vee erikasutusõiguse tasumäärade kehtestamine vastuolus põhiseadusest tuleneva õiguspärase ootuse põhimõttega.
Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu juhatuse esimees Rein Voog kirjutab esmaspäevases Äripäevas, et valitsus otsustas septembris ootamatult ning salaja tõsta kaevandamisõiguse ja veekasutuse tasu määrasid, kuigi eelnevalt olid need kokku lepitud aastani 2015.
Neli ettevõtlusliitu pöörduvad keskkonnatasusid tõstva valitsuse kahe määruse muudatuse tõttu õiguskantsleri poole, sest usuvad, et nende õigusi on rikutud.
Ettevõtjate meelehärmiks plaanib riik uuest aastast eelarvesse lisaraha leida mitmete tasude tõstmisega. Maavarade ja merevedude uute tasude kehtestamist iseloomustab kiirustades vastuvõtmine ja ettevõtjate mittekaasamine.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Lisatud viimane intervjuu juunikuust