Keemiatööstuse liit: koostöö sõltub valitsusest

Valitsusel peaks tema sõnul olema väga selge keskkonnatasude kontseptsioon, mis põhineks sektoripõhistel analüüsidel, kus võetakse arvesse ka sotsiaalmajanduslikku aspekti. "Kui me räägime näiteks põlevikivisektorist, siis nähakse vaid selle negatiivset mõju. Aga milline on selle positiivne mõju, seda ei soovi või ei oska keegi näha. See jääbki arusaamatuks," lisas keemiatööstuse liidu juht.

Meybaumi teatel on teema praegu oluline, sest 2016. aasta tasud tuleb kokku panna ja tema arusaamise järgi peab 2014. aasta keskkonnatasude seaduseelnõu olema valmis. "Üks põhjus on see, et ettevõtted tahavad pikalt teada, aga tänapäeval on väga keeruline majandussituatsioon. Väga raske on ka valitsuse poolelt neid tasusid prognoosida. Selleks peaks viima põhjapanevaid uuringuid läbi. Usun, et koostöö on meil väga vajalik. Me ei saa end mingil juhul positsioneerida vaenlasteks. Loodame, et meiega arvestatakse rohkem."

Tegevdirektor ütluste järgi panustab keemiatööstus ja selle sektori tööandjad väga tugevalt Eesti majandusse. "Soovime, et tööstus jätkaks, aga kui valitsus seda ei soovi, siis peab ta seda selgelt välja ütlema, mitte keerutama. Aus sõnum oleks riigimehelik," selgitas Meybaum.

Keemiatööstuse Liidu juhi sõnul on keskkonnatasude seadusega segane olukord. Tema hinnangul pidi seadus tuginema keskkonnatasude kontseptsioonile ning selle eelnõu pidi jõudma 23. aprillil 2009 valitsuse kabinetiistungile heakskiiduks, kuid kogu tegevus jäi pooleli. "Seadus jõudis riigikokku 16. juunil 2009 ja ta võeti vastu koos riigieelarvega paketina, mitte eraldi keskkonnatasude seadusena. Valitsuse poolt jäi keskkonnatasude kontseptsioon heaks kiitmata ja ta jäi lihtsalt töödokumendiks," ütles Meybaum.

Keemiatööstuse liidu juhi sõnul toob ajavahemik 2016–20 väga palju ebamäärasust, mistõttu on teadmata tasude tõusmise suurus. Meybaumi teatel on nad ühe osapoolena küll kaasatud keskkonnatasude raamkava arutelusse, kuid keskkonnatasude ja ressursimaksude aluseks peaksid olema uuringud, kui palju suudetakse maksta, kuhu läheb raha ja kuidas keskkonnakahju hüvitatakse.

"Tegelikult on vaja mitte raamkava, vaid uut keskkonnatasude kontseptsiooni, mis põhineb uuringutel, uuringusse peaks olema kaasatud tööstus ja see peaks olema saanud heakskiidu valitsuselt," täpsustas alaliidu juht. "Kuni seda ei ole, peaksid keskkonnatasud jääma 2012. aasta tasemele või vajadusel tõusma ainult THI võrra."

"Me ei ole kuidagi keskkonnatasude maksmise vastu. Me leiame, et riik kui omanik peab saama maavaradest tulu. Samas peab tulu saamine olema selline, et see ei sureta tööstust välja," lisas Meybaum.