Segadus uue jahiseaduse ümber

Rahnel lisas, et suuremate ettevõtete oma ainult 10% eramaast, enamik kuulub väikeomanikele. "Meie ei taha mingit revolutsiooni teha, tahame nagu mujal riikides on," märkis ta.

Eesti Jahimeeste Seltsi jahimehed on arvanud, et uus seadus on liiga omanike poole kaldu ja eelnõu taga on suurmaaomanikud. "Kas see ka nii on, ei oska öelda. Uue jahiseadusega on väikemaaomanike huve eiratud, sest seaduses on näiteks kirjas, et jahipiirkonna kasutaja väljavahetamisel on vaja vähemalt 2/3 maaomanike pindalalist nõusolekut. Seega on oluline maa pindala suurus," kommenteeris jahimeeste seltsi juht Tõnis Korts.

Erametsaliit korraldas tema sõnul seaduse vastuvõtmise survestamiseks mullu jahikeeluaktsiooni: omanikud, keelake oma maa peal jaht ära, et seadus kiiresti vastu võetaks.

Jahimeeste selts uuris keskkonnaametist ning äriregistrist keelajate tausta. "Kui me saime selle tabeli, siis me palusime ka kümme suuremat firmat, kes on keelanud. Kümnest seitse on välismaalased. 94% keelualusest pinnast on tehtud metsafirmade poolt. Nii et tegelikult paistab siit välja, et metsafirmad on hoopis põhikeelajad, mitte Eesti talupojad," selgitas Korts.

Jahimeestel on hirm, et me mängime oma jahiõiguse välismaalastele, lisas ta.

Erametsaliidu juhatuse esimees Taavi Ehrpais kinnitas, et Eestis on jahimeeste poolt vaadates maailma parim seadus, aga maaomanike poolt vaadates kõige õudsem.

"Ei vasta tõele, et suuremad metsaomanikus on jahiseaduse eelnõu taga. Viidatakse ühele seaduse punktile: jahipiirkonna kasutaja väljavahetamisel on vaja vähemalt 2/3 maaomaniku pindalalist nõusolekut. Rõhutan, et see punkt ei ole sinna sisse läinud mitte maaomanike survel, vaid see on kokkulepitud aastaid tagasi maaomanike ja jahimeeste vahel," lausus ta.

Ehrpaisi sõnul pole maaomanikud vastu, kui riigikogulased leiavad jahirentniku vahetamiseks parema lahenduse. "Meie nõue on see, olgu ta suur või väike maaomanik, ta peab saama kas või teoreetiliselt võimaluse jahirentniku valimiseks," ütles erametsaliidu juht.

Ta selgitas, et välismaalaste käes võib ju olla 10 000 hektarit maad, aga need jagunevad üle Eesti laiali. "Kogu Euroopa kasutab pindalalist lähenemist," lausus Ehrpais ja lisas, et Eestis on 360 jahiseltsi.

Sammuti viitas Ehrpais, et jahikeeluaktsioon polnud organiseeritud seaduse survestamiseks. Seda kasutati selleks, et diskusiooni ühiskonnas üleval hoida.