Riigikogu kiitis kirgi tekitanud jahiseaduse heaks

Kui mingil põhjusel ei ole võimalik lepinguid sõlmida, saavad maaomanikud nõuda jahiseltsilt – kellel on õigus omaniku maa peal jahti pidada ja korraldada – kahjude osalist kompenseerimist kuni saja euro ulatuses hektari kohta. See toimub keskkonnaministri poolt kinnitatud metoodika alusel ning kahju hindajaks on atesteeritud põllu- ja metsamajanduse konsulendid. "Õigus kompensatsiooni nõuda tekib vaid siis, kui omanik on jahiseltsi eelnevalt võimalikest kahjustuskohtadest nõuetekohaselt teavitanud," selgitas jahiseaduse reformierakondlasest juhtivmenetleja Kalle Palling.

Metsaomanikele kahjustuste kompenseerimiseks moodustavad jahimehed keskkonnaministeeriumi teatel reservfondi, kuhu lisaks jahimeeste rahalisele panusele on 30% ulatuses võimalik taotleda toetust ka Keskkonnainvesteeringute Keskuselt.

Senised jahipiirkonnad säilivad ning kasutuslubasid pikendadakse kümneks aastaks. Maaomanikel tekib võimalus jahiseltsi väljavahetamiseks, kui seda nõuavad vähemalt 51% kinnistute omanikest ja vähemalt 51% jahipiirkonna pindala omanikest.

"Selline lahendus annab ühelt poolt maaomanikele seni puudunud võimaluse kaasa rääkida selles, kes tema maal jahti peab. Teisalt on kaitstud väikemaaomanike huvid ning otsuseid ei saa teha vaid paari suurmaaomaniku soovidest lähtuvalt," rääkis Keit Pentus-Rosimannus. Edaspidi ei pikene kasutusõiguse luba automaatselt, vaid selleks on vaja jahindusnõukogu heakskiit.

Metssea, põdra, hirve ja metskitse küttimispõhimõtete (sh küttimismahu ja -struktuuri) kooskõlastamiseks ja otsustamiseks moodustatakse jahipiirkonna kasutajate ja maaomanike esindajatest regionaalsed jahindusnõukogud. Nõukogudesse hakkab lisaks jahipiirkonna kasutajate ja maaomanike esindajatele kuuluma ka riigiameti esindaja.

Ülejäänud metsloomadele võivad oma maaomandi piires jahti korraldada kõik jahimaad omavad maaomanikud. Maaomanike huvi puudumisel saavad seda teha jahipiirkonna kasutajad.

Et veenduda jahimeeste oskuses relvaga ümber käia, säilib laskekatse nõue. See kehtib ka välismaalastele, kui nad ei ole sarnast katset välisriigis sooritanud. Väikeste metsloomade, nagu rebane, kährlik, mäger, kobras jne, küttimiseks võib kasutada ka vibu, mis eeldab nii jahimehe eksami kui ka laskekatse läbimist.

Keskkonnakomisjon juhtivkomisjonina käsitles eelnõuga seotud probleeme 11 laiendatul istungil, pidades põhjalikku arutelu ja kuulates ära erinevate huvigruppide arvamused. "Arutluste käigus jõuti nii jahimeeste kui ka maaomanike huvide tasakaalustatud arvestamiseni," märkis keskkonnakomisjoni esimees Erki Nool (IRL).

Kalle Pallingu sõnul on sisuliselt siiani kehtinud Eesti NSV jahiseadus. Uue seaduse koostamise juures on tema ütlusel osalenud mõlemad vastandlike huvidega pooled – nii erametsaomanikke esindav Erametsa Liit kui Jahimeeste Selts.

Uus seadus jõustub tänavu 1. juunil.