Kuidas omanikele metsamaaga tünga tehakse?

Metsamaade kokkuostjad kasutavad maa hinna allalöömiseks alatuid võtteid. Näiteks üritatakse metsaomanikule jätta muljet, et maa ostu vastu tunnevad huvi erinevad ostjad, kes kõik pakuvad sarnast hinda. Tegelikult helistavad aga ühest ja samast firmast erinevad inimesed või mängivad erinevad firmad kokku. Üritatakse tekitada metsamaa omanikus veendumust, et pakutav hind on õiglane ja kallimalt pole võimalik oma vara müüa.

Kui aga omanik peab hinda ikkagi liiga madalaks ja keeldub müügist, siis järgmisena teeb mõni väljamõeldud spetsialist n-ö tüngakõne ja teatab, et metsas on juurepess või mädanik. Kirjeldatud skeem tugineb Äripäeva käsutuses olevatele dokumentidele ning metsa ostu- ja müügiga seotud allikate kirjeldustele.

Osa allikaid on jäetud anonüümseks, kuna info avalikustamine on lepingutega keelatud. Metsaäri kohta ootab Äripäev vihjeid aadressil [email protected] või telefonil 6670 113.

Sõelutakse välja rahahädas ja ebakompetentsed omanikud

Esimene pakkumine tehakse võimalikult madal. Mitmed metsamaa omanikud rääkisid, et esimese hooga tehti neile väga madala hinnaga pakkumised. Näiteks kui heal juhul võiks metsamaa olla väärt 10 000 eurot, siis algatuseks pakutakse 2000 eurot. Nii tehakse kindlaks, kas metsaomanik teab, mis on tema maa väärtus. Vahel võivad kõige odavama pakkumisega nõustuda rahahädas eraisikud.Pärast väga madalat pakkumist võib iga kõrgem hind tunduda lotovõiduna.

Hakatakse psühholoogiliselt murdma

Kui müüma ei nõustuta, katsetatakse psühholoogilist murdmist. Rapla maakonnas oma maatükki müüv vanaproua rääkis, et talle helistas ühel päeval neli erineva firma esindajat, kes tegid talle hinnapakkumise. “See on ikka üks firma, kes ässitab teised üles. Minule on räägitud, et on erinevad firmad, kes lepivad omavahel kokku ja lasevad kõik ühele müüjale helistada,” väitis ta. Tema sõnul rääkis talle seda juttu üks maaostja, sõnades, et temal on mitmed tuttavad ettevõtted, kellega nad koostööd teevad. “Siis inimene arvab, et see maa polegi rohkem väärt, ja annab odavalt ära.”Vahel ei lepita isegi kokku erinevate firmade vahel, vaid inimesele helistab ühest ettevõttest mitu töötajat. Nad esitlevad end väljamõeldud firmade nimede alt.

Tapa vallas oma metsa müünud meesterahvas rääkis Äripäevale, et talle tuli lühikese aja jooksul väga palju pakkumisi. Seejärel guugeldas ta internetis talle helistanud numbreid ja e-postiaadresse. Selgus, et mitmed kontaktandmed olid ühe ettevõttega seotud. 

Rapla maakonnas maad müüv vanaproua sõnas, et lisaks massilistele telefoni teel tehtud hinnapakkumistele on talle müügimehed isegi ette teatamata ukse taha ilmunud ning on püüdnud teda veenda oma maatükki odavamalt müüma.

Maaomanik ei pruugi ise nime kuulda

Metsameister OÜ juhataja Taavi Lellep ütles, et alati jääb õhku küsimus, kas ettevõtte nime kuuldi õigesti. Kui maaomanik püüab pärast kõnet internetist leida ettevõtet, kes talle pakkumise tegi, ega leia seda, võib talle jääda mulje, et firma nimi jäi valesti meelde. Selliseid pakkumisi eelistatakse teha sageli lauatelefonile, mistõttu hiljem polegi võimalik kindlaks teha, kust talle helistati.

Metsale mõeldakse välja puudusi

Hinna allalaskmiseks mõtlevad müügimehed välja erinevaid põhjendusi. Näiteks väidetakse, et maaomaniku metsas on avastatud juurepess või mädanik. Samuti väidetakse, et ettevõtte taksaator hindas juba metsa ära, kuid selle arenduskava ei kõlba. Kuna metsa arenduskava tegeva ettevõtte andmed on metsaregistris avalikud, püüavad kokku­ostufirmade töötajad arenduskava tegija usaldusväärsuse kahtluse alla seada. 

Metsamaa omanikuks saab välisfirma

Kui müügihinnas on kokku lepitud, minnakse notarisse. Sinna võib aga laekuda isik, kellega maaomanikul pole ühtegi kontakti olnud ja kes ise ostuprotsessiga ei tegele, ent maa läheb tema omandusse.

Eesti ühe suurima metsamaade omaniku, Soome firma Stora Enso osalusega Tornator OÜ juhatuse liige Riido Rosin rääkis, et Eestis on mitmeid kokkuostufirmasid, mis komplekteerivad üksteisele lähedal asetsevad kinnistud ning müüvad need mitmesaja hektari suuruse paketina edasi välisfirmade ja fondide esindajatele.

Seejärel hakkavad siinset metsa majandama suurkontsernid, kes metsa maha raiuvad ja materjali puidutööstusesse suunavad.