- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,8
- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,8
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Põllumeeste järel protestima IT-sektor?
“Jah, nad võiksid seda teha küll, aga õige koht ei ole siiski mitte ELi eelarveläbirääkimised,” ütles riigikatselei Euroopa Liidu asjade direktor Juhan Lepassaar.
“Digitaalse turu peamised kitsaskohad ei ole mitte infrastruktuuris, vaid regulatiivses raamistikus,” ei lasknud Lepassaar end kõigutada küsimusest, kas sellised kehvad väljavaated homme algavatel ELi eelarveläbirääkimistel seaksid ohtu Eesti jaoks ühe prioriteetseima valdkonna – digitaalse ühisturu.
Pigem on digitaalse ühisturu arendamiseks oluline edasi minna piiriülese elektroonilise autentimise ja autoriõiguste küsimustega, mis on määruste ja direktiividega lahendatavad, selgitas Lepassaar.
ELi 2014.–2020. aasta eelarve mahu kärpimist tuleb aga valitsusjuhtidel jätkata veel vähemalt 20–30 miljardi euro võrra. Selline on nn netomaksjate riikide nõue, kes keeldusid kinnitamast mullu novembris laual olnud kompromissi. Selles oli Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy Euroopa Komisjoni algset pakkumist 80 miljardi euro võrra vähendanud.
Novembrist jäi kõlama, et põllumajandustoetusi ja ühtekuuluvuspoliitikat rohkem kärpida ei anna. See tähendab, et täiendavad kärped ELi eelarves peavad tulema n-ö tuleviku arvel. Sellelt eelarverealt, kus on teadus- ja arendustegevus ning Euroopa Ühendamise rahastu, millest hakataks edaspidi rahastama ELi piiriüleseid infrastruktuuriprojekte. Sealhulgas IKT ja energeetika sektoris.
Eraldi 10 miljardit eurot on transpordi projektidele rahastusse üle tõstetud ühtekuuluvuspoliitika vahenditest, millest saaks raha ka Rail Baltic.
Lepassaar ei nõustunud, et sõnades konkurentsivõimet esikohale seavad liikmesriigid tegutsevad eelarvet kokku leppides risti vastupidi.
“Komisjoni algne pakkumine suurendas konkurentsivõimele ette nähtud summasid kohati lausa neli korda ja nüüd on seda tõusu kärbitud,” ütles ta. Raskel ajal, kus eelarve üldmahtu on kärbitud, on konkurentsivõimele minevat raha ikkagi suurendatud.
“Ei saa öelda, et eelarve esialgsed eesmärgid on jäetud täitmata,” pareeris ta, nentides, et komisjon alahindas oma eelarveid kärpivates liikmesriikides valitsevat survet, mis ei lase nõusse jääda ELi eelarve mahu kasvatamisega.
Milliste konkreetsete numbrite üle ELi valitsusjuhid Brüsselis vaidlema hakkavad, selgub homme pärastlõunal. Alles siis avalikustab Herman Van Rompuy täiendavad kärpekohad.
Ühe väga tõenäolise kärpekohana nimetavad meediakanalid Euroopa Ühendamise rahastut, kus IKT projektid võivad üldse rahata jääda ning energeetika valdkonna vahendid samuti oluliselt väheneda. Viimasest olnuks kavas rahastada nii Balti riikide regionaalset LNG-terminali kui ka elektri- ja gaasiühendusi Balti riikide ja Põhjala vahel.
Hetkel kuum
Samas, nagu näitab kogemus Estlink 2 rajamisega, saab piiriüleseid infrastruktuuriprojekte hea projekti olemasolul rahastada ka struktuurivahenditest. Paraku vähenevad sellega riigi sees kasutuseks olevad summad.
Kui kõrvutada Eesti eelmise eelarveperspektiivi 2007–2013 eraldisi ja mullu novembris viimati laual olnud ettepanekut, saaks Eesti ELi eelarvest järgmisel perioodil 4,02 miljardit eurot (neto). Eelmisel perioodil oli see summa 2011. aasta hindades 3,8 miljardit eurot.
Ühtekuuluvuspoliitika vahendid vähenevad pisut, sest Eesti elatustase on tõusnud ja riikide järeleaitamine ongi nende toetuste eesmärk. Järsult kasvavad põllumeeste otsetoetused, samas kui maaelu arendamise toetusi on kärbitud.
Eesti plaan on Brüsselis eelarvekõnelustel ka suuremaid maaelu toetusi nõuda, kuid üldplaanis on Eestil eelarve üldmahu kärbetes seni hästi läinud, kui teiste riikidega võrrelda.
Homme algava kohtumise eel telefonitsi vestelnud Suurbritannia peaminister David Cameron ja Saksamaa kantsler Angela Merkel kinnitasid omavahel üle, et üritavad täiendavad kärped läbi suruda. Eriti on Cameroni kriitika all Euroopa institutsioonide töötajate palgad ja hüved.
Eestile võib siitki soovimatu bumerang tulla, kuna kärbitakse reeglina uute ja veel juurdumata huvide arvel. Eestis on aga üks ELi uuemaid agentuure – IT agentuur.
ELi eelarvekõnelused on alati rängad, homse kohtumise eel on avaldatud nii ettevaatlikku optimismi kui ka hoiatatud, et tulemus ei tule kergelt.
Lõppenud on kõnelused aga alles siis, kui heakskiidu annab ka Euroopa Parlament, mis vaatab kärbetele viltu. Samuti on parlamendis tähtsa teemana laual ELi eelarve omavahendid, kuhu võib edaspidi minna ka loodetud laekumine 11 riigi eestvedamisel kavandatavast finantstehingute maksust.
Lepassaare sõnul võib eelarveraamistik saada klausli, et omavahendid vaadatakse uuesti üle perioodi jooksul. Või jääb see teema juba järgmiste eelarvekõneluste teemaks.
Seotud lood
Euroopa Parlament kinnitas täna oma lähtepositsiooni läbirääkimisteks Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta eelarve kinnitamiseks aastateks 2014-2020.
Euroopa Liidu uues finantsraamistikus aastaiks 2014–20 oli ühtekuuluvusvahendite piirmääraks seatud 2,4% SKPst, ent Balti riigid saavad erandi.
Euroopa Liidu Ülemkogu, mille teemaks oli ELi järgmise seitsme aasta eelarveraamistiku kokkuleppimine, lõppes ilma tulemusteta.
Euroopa Liidu valitsusjuhid kogunevad täna Brüsselis, et üritada kokkulepet ELi eelarves, mille Euroopa Komisjon on tituleerinud "kasvu eelarveks" – Brüsseli analüütikud sellise nimega seda eelarvet ei nimetaks.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele