Euroopa Liidu Ülemkogu, mille teemaks oli ELi järgmise seitsme aasta eelarveraamistiku kokkuleppimine, lõppes ilma tulemusteta.
Tippkohtumine katkes keset reedest teist kõnelustevooru, kui riigid ei suutnud ületada erimeelsusi täiendavate kärpekohtade leidmiseks, et rahuldada eelkõige Saksamaa ja Suurbritannia nõudmisi, vahendas Financial Times.
Valitsusjuhid tulevad uuesti kokku uue aasta alguses.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Põllumehed põletasid põhupalle, et nõuda suuremaid eurotoetusi. Järgmisena tuleks "valmis panna" IT-meestel, sest ITK taristu projektid riskivad Euroopa Liidu 2014–2020 eelarvekavas üldse rahata jääda.
Saksamaa kantsleri Angela Merkeli sõnul pole draama, kui ELi valitsusjuhid ei suuda järgmise seitsme aasta eelarveraamistikus kokku leppida.
Poolteist nädalat tagasi Tallinnast startinud romutraktor törtsutab täna juba Brüsselis Schumani väljakul, et eelarvekõnelustele kogunevad valitsusjuhid oma silmaga näeksid, kui ebaõiglane on jätkata liidu vaesemate liikmesriikide põllumeeste närutamist madalamate otsetoetustega.
Eile Brüsselis alanud ELi Ülemkogul, mille eesmärk on kokku leppida ELi järgmise seitsme aasta eelarve aastateks 2014-2020, on kompromissi otsinguil kärpekohaks saanud Euroopa Ühendamise Rahastu, mis on Eestile oluline Rail Balticu projekti jaoks.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.