Mertsina: nõrk välisnõudlus pidurdab kasvu

Kolmandas kvartalis aeglustus Eesti majanduskasv nii kuises kui ka aastases võrdluses 0,4%ni. "Juba varem avaldatud tööstussektori, sealhulgas töötleva tööstuse toodangu kasvu järsk aeglustumine ning kaupade ekspordi langus andsid märku majanduskasvu jätkuvast aeglustumisest," sõnas Mertsina.

Aasta esimese üheksa kuu keskmisena on majandus kasvanud veidi alla 1%, lisas ta.

Vaatamata reaalkasvu aeglustumisele kolmandas kvartalis pole SKP nominaalkasvu kiirus esialgsel hinnangul oluliselt vähenenud. "Seega on kiiresti kasvanud üldist hinnamuutust kirjeldav SKP deflaator, seda vaatamata nii tarbija- kui tootjahindade kasvu aeglustumisele," märkis Mertsina.

Majanduskasvu toetas eelmises kvartalis tugev eratarbimine ning juba neljandat kvartali järjest kiiresti kasvanud sisekaubandus. "Tugeva eratarbimise taga on kiire palgakasv, alanenud tööpuudus ning taanduv inflatsioon," ütles ta.

Kuigi ettevõtted on oma vaba tootmisvõimsust vähendanud, on seda Mertsina ütlusel jätkuvalt enam kui enne majanduskriisi. "Koos nõudluse vähenemisega ei kiirusta ettevõtted oma investeeringuid suurendama. Samuti vähenevad oluliselt valitsemissektori investeeringud, millest eespool ka juttu oli," lisas peaökonomist.

Välisnõudluse paranemine on Mertsina sõnul tuntavalt edasi nihkunud. "Kuigi euroala majandus on tasapisi taastumas, on mitmete meie kaubanduspartnerite nõudlus jätkuvalt tagasihoidlik. Eriti kriitilised on veel Venemaa ja Soome majandus. Samas prognoosime ka nende riikide majanduskasvu tagasihoidlikku paranemist järgmiseks aastaks, mis peaks toetama nõudluse paranemist ning andma meie ettevõtete jaoks rohkem ekspordivõimalusi," kinnitas ta.