- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,8
- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,8
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Trumbiks viletsus
Järgnevalt toome välja ettevõtlusele keskendunud tähelepanekud riigikontrolli 2012–13 aruandest.
Kuna Eesti eksport seisneb paljuski Skandinaavia ettevõtetele tehtavates odavates allhanketöödes, on Eesti väga tundlik kaubanduspartnerite majandusolukorra muutuste suhtes. Samas tuleb arvestada, et rahvusvahelises tootmisahealas põhineb allhanketööde tegemine paljuski kulueelisel ehk meie eksport on praeguse majandusstruktuuri korral seda suurem, mida odavamalt suudame partneritele oma tööd pakkuda. Selline majandusstruktuur loob aga nn klaaslae elatustaseme kasvule, ja kulueelis, mis saavutatakse odava tööjõu kasutamisega, tähendab tegelikult konkureerimist viletsuse kaudu.
Kõikidest Eesti ettevõtetest tegutseb välisturgudel umbes 16%. Suurema ekspordipotentsiaaliga on vähem kui kümnendik Eesti ettevõtetest, mis annavad kolmveerandi koguekspordist.
Rahandusministeerium nendib, et ehkki ekspordimahud on pärast kriisi palju kasvanud, ei ole Eestist tarnitav osa samaväärselt kasvanud eksportivate sektorite väärtusahelas, mis tegelikkuses vähendab ekspordi kui majandusarengu mootori potentsiaali. Suurema lisandväärtusega toodete ja teenuste eksportimise kasvu piiravad vähesed turundusoskused, tarbijaturgude kehv tundmine ning kitsas kontaktvõrgustik välismaal.
Pelgalt odavate kaupade ega teenuste pakkumisega või odavate allhanketööde tegemisega aga rikkaks ei saa. Eesti inimeste heaolu ja palgataseme määrabki see, millise koha suudab Eesti n-ö rahvusvahelises tööjaotuses endale võtta ning mis hinnaga oma kaupu ja teenuseid müüa. Eesti inimeste palkade tõstmise ainus kestlik võimalus on kasvatada ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet ja töötajate tootlikkust.
Eesti tööjõu tootlikkus töötaja kohta pole aga Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisega võrreldes viimased seitse aastat sisuliselt kasvanud. Kui 2007. aastal moodustas tootlikkus 66,6% EL 27 keskmisest, siis 2012. aastal vaid pool protsenti rohkem. Seejuures aastatel 2011 ja 2012 tootlikkus kahanes – 2010. aastal moodustas tootlikkus 68,3% EL 27 keskmisest. Töötleva tööstuse tootlikkus moodustab Eestis vaid 51% EL 27 keskmisest. Ka ekspordiks toodavad rohkem pigem need töötleva tööstuse valdkonnad, kus tootlikkus on keskmisest väiksem.
Kuna tööjõu tootlikkus pole viimastel aastatel peaaegu kasvanud, siis on oht, et isegi viimaste aastate nigel palgakasv on ettevõtete konkurentsivõimet kahjustanud ja pikemas perspektiivis poleks ka paariprotsendine palgakasv ilma tootlikkuse kasvuta jätkusuutlik. Tööjõu ühikukulu on Eestis kasvanud viimastel aastatel kiiremini kui Euroopas keskmiselt .
Eesti riigi ja inimeste rikkuse kasvatamiseks ei saa loota odavale tootmisele, vaid suurenema peab ennekõike Eesti ettevõtete loodav lisandväärtus. Teisalt on oluline kasutada – erinevalt kriisieelsest perioodist – praegu väikese intressiga saadavaid laene ettevõtete tootlikkuse ja konkurentsivõime kasvatamiseks.
Kallimate toodete loomine ja teenuste pakkumine eeldab investeeringuid nii teadus- ja arendustegevusse, innovatsiooni kui ka tootearendusse, sh disaini. Probleem on, et Eestis ei suudeta näha võimalikku äriedu teadus- ja arendustegevusse investeerimisest.
Üheks põhjuseks, miks teadus- ja arendustegevust vajalikuks ei peeta, on asjaolu, et selle järele n-ö puudub nõudlus – Eesti ettevõtted tegutsevad rahvusvahelises tootmisahelas vähese teadmistevajadusega tööde tegijatena. Innovaatiliste toodete ja teenuste väljaarendamiseks ning turustamiseks napib Eesti ettevõtetel kogemusi, raha ja teadmisi ning peatähelepanu on suunatud tootmisprotsessi täiustamisele, mitte toote täiustamisele.
Majanduslik areng on piirkonniti väga erinev ning majanduslikult aktiivsed ettevõtted on koondunud Harju- ja Tartumaale. Sisemajanduse kogutoodang inimese kohta ületab riigi keskmise taseme vaid Harjumaal (151%) ja Tartu linnas (102%). Põlva-, Valga- ja Jõgevamaal jääb SKT inimese kohta alla 50% Eesti keskmisest.
Eesti kõikidest ettevõtetest tegutseb Harjumaal 62% ja eksportivatest ettevõtetest rohkem kui pooled (55%), mis moodustavad kaks kolmandikku (65%) Eesti koguekspordist. Eesti majanduslikult aktiivsetest ettevõtetest moodustasid Harjumaa ja Tartumaa ettevõtted u 75%.
Toimetuse poolt lisame, et Äripäeva maakonna TOPide TOP60 ettevõtete koondkäive kahanes 2012. aastal 12%, koondkasum samal ajal kasvas 6% võrra.
Seotud lood
Me ei peaks endale sugereerima, et oleme hädapätakad, saamatud, vajume järjest allapoole, kommenteeris Andrus Ansip riigikontrolli aruannet.
Hea kasumlikkusega Eesti õlitööstused maksavad vähe makse, märgib riigikontroll eile avalikustatud aastaraportis 2012–13.
Peaminister Andrus Ansipi nördimuse riigikontrolli aastaraamatu üldjoontes pessimistliku pildi pärast võib kokku võtta sõnadega: "kõik on lollid". Pole see uus riigikontrolör midagi parem kui eelmine, ja ajakirjandus ei saa nagu tavaliselt millestki aru.
Riigikontrolli 2012-2013 aastaraportist selgub, et vaesuses elavate inimeste hulk on piirkonniti väga erinev, kõige rohkem on neid Ida-Virumaal ja kõige vähem Tallinnas.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele