• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,4%7 368,52
  • DOW 30−0,05%51 685,56
  • Nasdaq −2,14%25 607,67
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,8
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,4%7 368,52
  • DOW 30−0,05%51 685,56
  • Nasdaq −2,14%25 607,67
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,8
Statistikaameti andmeil kasvas majandus II kvartalis 1%.
Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2013. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 1,0%, teatab statistikaamet.
Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SPK kahanes eelmise kvartaliga võrreldes 0,2%.
II kvartalis oli SKP jooksevhindades 4,65 miljardit eurot. Majanduskasvu mõjutas enim kaubanduses ja kinnisvaraalases tegevuses loodud lisandväärtuse kiire kasv. Kaubanduses panustas SKP suurenemisse enim hulgikaubanduses loodud lisandväärtus. Kinnisvaraalase tegevuse tõusu mõjutas eluruumide arvestuses lisandväärtuse kasvamine nii jooksev- kui ka püsivhindades.
Lisaks panustas SKP kasvu oluliselt ka töötleva tööstuse lisandväärtuse suurenemine arvutite, elektroonika ja optikaseadmete tootmises loodud lisandväärtuse toel.
Juba teist kvartalit järjest pidurdas SKP kasvu enim lisandväärtuse vähenemine veonduses ja laonduses, tingituna veondust ja laondust abistavate tegevusalade lisandväärtuse kahanemisest. Lisaks mõjutas majanduskasvu negatiivselt kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse ning põllu- ja metsamajanduse lisandväärtuse vähenemine.
Kaupade eksport kasvas hinnamõjusid arvestades 9%, seda peamiselt kemikaalide ja keemiatoodete; arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete ning muude tööstustoodete väljaveo kasvu tõttu. Kaupade sissevedu suurenes võrreldes mullusega 8%, olles enim mõjutatud koksi ja puhastatud naftatoodete ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete impordi kasvust. Netoekspordi (ehk kaupade ning teenuste ekspordi ja impordi vahe) osatähtsus SKP-st oli 0,9%. Viimati oli see näitaja positiivne 2012. aasta III kvartalis.
Sisemajanduse nõudlus kasvas 2013. aasta II kvartalis 3,2%. Sisemajanduse nõudluse kasv oli kiirem kui SKP kasv eelkõige kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste kasvu toel. Eratarbimiskulutused kasvasid hinnamõjusid arvesse võttes 6%. Suurem mõju oli vaba aja kaupade ja teenuste, eluaseme kulutuste ning toidukaupade tarbimise kasvul.
Kapitali kogumahutus põhivarasse langes II kvartalis hinnamõjusid arvesse võttes 1%, mõjutatuna enim valitsemissektori investeeringute vähenemisest hoonetesse ja rajatistesse ning transpordivahenditesse. Ettevõtete sektori kapitalimahutus kasvas 6%, kasvu mõjutasid peamiselt masinad ja seadmed. 2013. aasta II kvartalis oli sisemajanduse nõudlus SKP-st väiksem, moodustades SKP-st 96,9%.

Seotud lood

Arvamused
  • 13.08.13, 07:14
Härra peaminister, meil on probleem
Optimistist peaminister Andrus Ansip võiks tunnistada, et majandusseisak on probleem. Stabiilse majanduskasvu saavutamine on Äripäeva arvates kõige tähtsam küsimus.
Uudised
  • 12.08.13, 14:43
Josing: olukord pole traagiline
Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütles kommentaariks SKP teise kvartali tulemustele, et majanduskasv on küll oodatust tagasihoidlikum,  aga olukord pole traagiline. 
Uudised
  • 09.09.13, 13:02
Aastakasv jääb praegu jõusse
Kvartali võrdluses olid nii esimene kui teine kvartal kergelt languses, vastavalt -0,1% ja -0,2%, mis kvalifitseerub majanduslanguseks, ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Uudised
  • 12.08.13, 17:39
Käo: SKP numbrid ei üllata
Suurettevõtja Jüri Käo ütles, et teda Eesti SKP teise kvartali madal kasvunumber ei üllata.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 15:29
Põllumees ei osta enam toodet, vaid kindlustunnet
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele