Aastakasv jääb praegu jõusse

Viimati oli majandus kvartali võrdluses languses 2009. aastal. Jooksevhindades majanduskasvu olulist aeglustumist aga tema sõnul ei toimunud - kusjuures esimesel kvartalil kasv isegi kiirenes. "Seega kasvas SKP deflaator ehk kogumajanduse hinnakasvu iseloomustav hinnaindeks, mis on üsnagi üllatav, kuna enamike hindade kasv on hoopis aeglustunud," ütles Mertsina.

Kõige enam panustasid teisel kvartalil majanduskasvu hulgi- ja jaekaubanduse ning kinnisvaraettevõtted. Ka töötleva tööstuse ettevõtted panustasid majanduskasvu oluliselt, kusjuures enam kui poole sellest andis elektroonikatööstus, ütles Mertsina.

Kinnisvarategevuse lisandväärtus on tema sõnul suures osas hinnanguline ning tuleneb eluruumide kaudse rendi arvestusest, mitte aga reaalse lisandväärtuse loomisest. "Vastupidi, majanduskasvu vähendas enim veonduse ja laonduse ettevõtete lisandväärtuse vähenemine. Teisel kvartalil vähenes selle tegevusala ettevõtete kasum ka kõige rohkem, 25%," märkis ta. 

Eratarbimiskulutused kasvasid 6%, kusjuures kasv kiirenes juba teist kvartalit järjest. Mertsina kommenteeris, et enim panustasid kasvu vaba aja ja kultuurikaupade ja teenuste ning eluaseme kulutused. Eratarbimiskulutuste kasvu toetab reaalpalga kasv ning teisel kvartalil jätkunud tarbijate kindlustunde paranemine (mis, tõsi küll, on viimastel kuudel taas halvenenud).

"Eratarbimiskulutuste kasv järgnevatel kvartalitel sõltub sellest, kuidas kasvab reaalpalk ja paraneb tarbijate kindlustunne ning samuti tööhõive kasvust," prognoosis Mertsina. "Vaatamata majanduskasvu aeglustumisele on palgakasvu kiirenemine jätkunud, mis on juba viis kvartalit järjest kiirendanud tööjõu ühikukulu suurenemist ning halvendanud sellega kulupõhist konkurenstivõimet. Seega ei saa selline palgakasv olla pikalt jätkusuutlik. Samuti aeglustub tööhõive kasv, millega jõuab tööturule ka üha vähem potentsiaalseid tarbijaid."

Kui esimesel kvartalil vähenesid investeeringud 8%, siis teisel kvartalil aeglustus vähenemine 1%-ni. Investeeringute paranemisse panustas enim ettevõtete sektor, kus investeeringud kasvasid 6%.

Mertsina sõnul aitasid ettevõtete investeeringuid kasvule viia eelkõige energeetikasektori suured investeeringud masinatesse ja seadmetesse. "Valitsemissektori investeeringud olid aga tugevas languses juba teist kvartalit järjest. Teisel kvartalil vähenesid valitsemissektori investeeringud üle viiendiku võrra. Kogumajanduse kapitali kogumahustust põhivarasse suurendas ettevõtete viimasel ajal suhteliselt volatiilsed ja mitte laiapõhjalised investeeringud masinatesse ja seadmetesse, samuti jätkavad valitsemissektori investeeringud tõenäoliselt langust ka kolmandal kvartalil. Seega ei ole selleks aastaks ette näha kogumajanduse investeeringute olulist kasvu," ütles ta.

Kaupade ja teenuste impordi kasv on alates 2011. aasta algusest olnud ekspordist üldjuhul kiirem. Erandiks oli tema sõnul vaid selle aasta esimene kvartal.

"Teises kvartalis kasvas eksport 5% ja import 8%. Ekspordi kasvu on oluliselt vähendanud juba neljandat kvartalit järjest teenuste ekspordi vähenemine, mis on ka osaliselt panustanud transpordisektori halvenenud majandusnäitajatesse," ütles Mertsina. "Samas oli jooksevhindades eksport impordist suurem. Kaupade ekspordi 9% kasvu panustasid enim keemiatoodete ja elektroonikatoodete väljavedu."

Ekspordi kasvu kiirenemine sõltub meie kaubanduspartnerite nõudluse paranemisest. Euroala majanduslangus paistab Mertsina sõnul olevat juba põhjast läbi käinud ning näitab viimastel kuudel paranemise märke. "Kuigi Soome, Venemaa ja Läti majandus kasvab sel aastal aeglasemalt kui eelmisel, võib oodata nendes riikides aasta lõpupoole kasvu kiirenemist, mis peaks läbi nõudluse kasvu toetama Eesti eksporti. Rootsi majandusele prognoositakse selleks aastaks aga isegi kasvu kiirenemist," rääkis Mertsina.

Kuna välisnõudlus on tasapisi paranemas, siis ootab Swedbank selle aasta teiseks poolaastaks majanduskasvu järk-järgulist, kuid tagasihoidlikku kiirenemist. "Augusti lõpus prognoositud 1,9% SKP kasvu jätame praegu jõusse," kinnitas Mertsina.