Ettevõttes on oluline omada ühtset palgatasemete süsteemi, mis on töötajaile selge ja arusaadav, mitte otsustada kõhutunde pealt, ütles ASi Ragn-Sells ärijuht Agu Remmelg.
"Palgatasemed ei ole isikuliselt meil avalikud. Meil on ühtne süsteem, mille järgi palgatasemeid hindame," lausus ta.
Remmelg selgitas, et neil on jaotatud kõik ametipositsioonid palgataseme gruppidesse, mille kohta on neil konsultatsioonifirma abiga võrdlus turupalkadega. "Palgatasemete süsteemil on meil kaks kriteeriumi: hoiame palgatasemeid turu palgatasemetega, mis on võrreldavad sarnaste ametipositsioonidel sarnastes ettevõtetes ja hindame töötaja isikliku panust," kirjeldas ta.
See on Remmelgu sõnul oluline, et palka ei otsustataks kõhutunde või emotsiooni pealt, vaid see oleks põhjendatud ja turukontekstis palgatase samaväärne. "Lõppkokkuvõttes me konkureerime oma ametikohtadega palgaturul ja peame pidevalt hindama oma positsiooni ja tegema vajadusel korrektsioone," sõnas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Äripäev avalikustas täna erinevused firmajuhtide ja keskmise palga vahel. Edasi küsime ettevõtjailt, kas nende firmas on palgatasemed avalikud.
Seotud lood
Kui palkadest ei soovita Eestis palju rääkida, siis palgaerinevus ühe ettevõtte või kontserni sees töötavate inimeste vahel on päris tabu.
17.06 Äripäevas küsitletute seisukohad näitavad, et palkade suhtes on Eesti ettevõtjate hoiakud ajale kõvasti jalgu jäänud. Pikemaajalises perspektiivis on see ohtlik tendents, sest palkade salastatus tähendab turumoonutust, millest ettevõtjal endal on paraku ainult kaotada. Turg saab tegelikkuses toimida ikka ainult nii, et kõigil selle osalistel on kasutada võimalikult palju informatsiooni.
Tänane Äripäev kirjutab tänavu juba palju kõneainet pakkunud palkadest. Ilmuva ülevaatega kummutame tippjuhtide ebaõiglaselt suure teenistuse müüdi - Eesti tippjuhi ja keskmise palgatöötaja töötasu käärid on muu maailmaga võrreldes siiski väikesed. Näiteks USAs peab jaeketi Wal Mart töötaja tegema kolm aastat ehk tuhat korda enam tippjuhi palga kogumiseks, Eestis ulatub vahe 10-20 korrani. Tõsi, Wal Marti suurusi ettevõtteid ei ole ja ei saagi olla.
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Võlakirju saab märkida 28. augustini