Tarbijahinnaindeks alanes novembris oktoobriga võrreldes -0,3%, mis langetas aastase hinnamuudu 3,6% peale.
Peamiseks inflatsiooni alanemise põhjuseks oli nafta hind, mis oli oktoobrikuu jooksul langenud ning novembriks ka Eesti inflatsiooninumbritesse jõudis, kommenteeris SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe.
"Energia hinna langus on hästi mõjunud ka eluasemekuludele, mis samuti üle pika aja kuiselt veidi alanesid," rääkis Arumäe. "Samuti on eluasemekulude mõju aastases inflatsiooninumbris viimastel kuudel üha vähenenud ja suurenenud on toiduainete hinnatõusu mõju, mis novembris saigi olulisimaks hinnatõusu veduriks. Eluasemekulud andsid hinnatõusust 30% ning toiduained 40%."
Arumäe ootaks detsembris inflatsiooni osas suhtelist stabiilsust. "Sisemaistest teguritest hetkel täiendavat inflatsioonisurvet ei paista, ei palga, tarbimise ega rahapakkumise kasvust," prognoosis Arumäe, kes näeb järgmise aasta jaanuarist inflatsioonis hüpet ülespoole seoses elektrihindade tõusuga. Sealt edasi sõltuvad kuised hinnamuutused tema sõnul eelkõige nafta hinna edasistest arengutest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Üldises plaanis tundub järgmisel aastal maailma mastaabis olevat trend pigem inflatsiooni alanemisele, mis Eestisse imporditavat inflatsiooni langetab ning ees ootavat elektrihinna tõusu mõju võiks aidata veidi leevendada," ütles Arumäe. "Novembris toimus ka Eurotsoonis oodatust kiirem inflatsiooni alanemine, 2,2%le oktoobri 2,5%lt. Suurem osa sellest langusest on samuti ilmselt energiahindadega seotud, aga ka kesise nõudlusega Euroopas laiemalt, mis sealset hinnatõusu üha enam pidurdama hakkab."
Seotud lood
Eesti tarbijahinnaindeks langes statistikaameti teatel novembris võrreldes oktoobriga 0,3%. Aastavõrdluses tõusis hinnatase 3,6%. Euroala inflatsioon aeglustus Eurostati esialgse hinnangu järgi oktoobri 2,5%lt novembris 2,2%ni.
Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2012. aasta novembris võrreldes oktoobriga -0,3% ning võrreldes eelmise aasta novembriga 3,6%, teatas statistikaamet.
Kütuse odavnemise tõttu alanesid hinnad novembris kuuga 0,3 protsenti ning aastane inflatsioon pidurdus oktoobri 4,1 protsendilt 3,6 protsendini. Samal põhjusel aeglustus euroala hinnatõus esialgsel hinnangul 2,2 protsendini.
Eesti Panga teatel kasvab majandus tänavu 2,9% ning tuleval aastal 3%. Veel juunis ennustas keskpank järgmise aasta kasvuks 3,6%.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.