Eesti Panga teatel kasvab majandus tänavu 2,9% ning tuleval aastal 3%. Veel juunis ennustas keskpank järgmise aasta kasvuks 3,6%.
Just praegu toimuval Eesti Panga pressikonverentil kommenteerivad Eesti majanduse viimase aja arengut ja tutvustavad keskpanga majandusprognoosi keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik.
Eesti Panga teatel on majanduskasvu suurimaks ohuks ebakindel väliskeskkond ning panga sõnul on majanduskasvu kiirenemise ja kestliku kasvu saavutamise esikohast tähtis, et euroala võlakris laheneks.
SEB tõstis 2012. aasta kasvuprognoosi seniselt 2,5 protsendilt 3,1%-le, kuid järgmise aasta ootused jättis 3,3% tasemele. Panga analüütiku Ruta Arumäe sõnul on pank majanduskasvu osas endiselt ettevaatlik – põhjuseks ebakindlus eurotsoonis. Ülejärgmisel aastal näeb SEB kasvu 4%.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Swedbanki Balti Investeerimiskeskuse analüüsi osakonna juhataja Kristjan Tamla hinnangul põhineb majanduskasvu kiirenemine kolmandas kvartalis sisenõudlusel ja välisnõudluse paranemist ei paista, mistõttu ei tasu oodata majanduskasvu kiirenemise olulist jätkumist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tarbijahindade kuine alanemine 0,3% võrra oli tarbija seisukohalt kindlasti positiivne üllatus, kommenteeris Swedbanki Balti investeerimiskeskuse analüüsi osakonna juhataja Kristjan Tamla.
SEB tõstis tänavuse aasta kasvuprognoosi, kuid jättis järgmise aasta ootused samaks. Samas nentis panga majandusanalüütik Ruta Arumäe, et mured hiilivad ligi ka Eesti peamistele ekspordipartneritele.
Tarbijahinnaindeks alanes novembris oktoobriga võrreldes -0,3%, mis langetas aastase hinnamuudu 3,6% peale.
Swedbanki Balti investeerimiskeskuse analüüsiosakonna juhataja Kristjan Tamla ütles täpsustatud SKPd kommenteerides, et meie peamiste kaubanduspartnerite Soome ja Rootsi majanduste jahenemine kandub peagi ka meile.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.