- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,8%7 736,94
- DOW 300,39%53 674,58
- Nasdaq 1,54%26 532,05
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,8%7 736,94
- DOW 300,39%53 674,58
- Nasdaq 1,54%26 532,05
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Enamus eestlasist peab ELi toetuse mõju positiivseks
Toetustest kuulnuist hindas nende mõju majandusele väga positiivseks 33% ning pigem positiivseks 58%. Läbi aastate on toetuse mõju hinnang Eesti majandusarengule jäänud enam-vähem samaks.
Euroopa Liidu struktuuritoetuste peamine eesmärk on toetada majanduse jätkusuutlikku arengut, parandada konkurentsivõimet ning tõsta tööhõivet. Valdavava osa vastanute hinnangul on struktuuritoetustel Eesti majandusarengule positiivne mõju. 5% eurotoetusest teadlikke inimesi peab selle mõju negatiivseks.
Rahandusministeeriumi asekantsleri Ivar Siku sõnul on eurotoetus olnud Eesti majanduse jaoks oluline tõuge. "Teadlikkus toetusest ja selle väärtustamine tähendab, et see on erinevatel viisidel jõudnud paljude Eesti inimesteni," märkis ta.
Aastaga on seitsme protsendipunkti võrra, 46%ni kasvanud struktuuritoetustest teadlike inimeste hulk, kes peavad euroraha planeerimist ja jagamist selgeks ja läbipaistvaks. Toetuste jagamise ja planeerimise peamise murena tõid vastajad välja info vähese leviku.
Kõige kindlamalt teavad eestlased, et toetust saavad teed, raudteed, sadamad, regionaalareng ning ettevõtlus ja innovatsioon. Toetust saanud objektidest, projektidest ja tegevustest meenus vastajatele kõige sagedamini (59%) teedeehitus. Konkreetsetest projektidest nimetati kõige enam (4%) Ahhaa keskust.
65% vastanuist arvab, et ELi struktuuritoetused suunatakse õigetesse valdkondadesse. Viiendik oli seda meelt, et nende valik pole õige. Tänasest rohkem toetust vajaksid vastajate hinnangul haridus (37%) ja vähem toetust vajaksid riiklikud struktuurid (14%).
Veidi vähem kui pooled (43%) kõikidest uuringule vastanutest oleks valmis ise taotluse esitama toetuse saamiseks, kui nad leiaks selleks endale sobiva ELi toetusvõimaluse. Need, kes ei ole valmis ise taotlust esitama, tõid peamiste põhjustena välja taotlemise keerukuse (38%) ja vajaduse puudumise (32%).
Eestile on aastail 2007–13 regionaalpoliitika arendamiseks struktuuritoetustena ette nähtud kokku 3,4 miljardit eurot.
Uuring viidi läbi rahandusministeeriumi tellimusel 18-74aastaste Eesti alaliste elanike seas. Näost-näkku intervjuudes vastas küsitlusele 1012 inimest.
Seotud lood
Reedel kogunesid Bratislavas nende Euroopa Liidu riikide peaministrid, kes nimetavad end ühtekuuluvuspoliitika sõpradeks, et ühiselt üle rõhutada, et sellel real ei tohiks toetuste maht Euroopa Liidu järgmises seitsme aasta eelarveraamistikus väheneda.
Riia uue ärikeskuse Preses Nama Kvartālsi ehitus liigub järjekindlalt edasi ning projekt on jõudnud olulisse järgmisse etappi. Kandekonstruktsioonide ja tehnosüsteemide kõrval käivad juba aktiivselt tulevaste üürnike büroopindade väljaehitustööd. Veel 28. augustini saab märkida projekti 8,5% tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
5
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Viimased uudised
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele