2. Kõigi ettevõtte toodete üheaegne ekspordisoov. Kuigi sageli ei pruugi ettevõtted osata eristada, milliste toodete-teenustega minna erinevatesse välisriikidesse, on valikute tegemine siiski hädavajalik. Esiteks võimaldab ühe või paari toote välja selekteerimine paremat kontsentratsiooni kasumlikumatele toodetele, teiseks hoiab kokku turunduskulusid, kolmandaks võimaldab paremini aidata edasimüüjatel tegeleda kliendi vajaduste rahuldamisega.
3. Eelarvamuslikud ideed. Siia kuuluvad kõik need mõtted, mis ei baseeru turu-uuringutel, vaid on idanenud eksportiva ettevõtte juhtide peas sõltumatult. Liigagi sageli hakatakse valesid toodeid müüma vale distributsioonivõrgu kaudu valedele hulgimüüjatele vaid seetõttu, et eeldatakse, et sihtriigis on vanuselised, soolised, elatustasemest tingitud ja muud käitumisharjumused sarnased koduturuga. Kuid enamasti see nii siiski pole. Näiteks kui Eestis võib eeldada, et keskmine inimene ostab ratta, et metsas trenni teha, siis pajudes Euroopa riikides ostab ta ratta hoopis tööl käimiseks. Erinevad klientide vajadused tingivad ka huvi teistsuguste toodete järele ja huvi hoopis teises hinnaklassis ja sihtrühmas.
4. Koostöö alustamine messidel. Igal eksportijal on hea meel kui messidel tema toodete ja nende edasimüümise vastu elavat huvi tuntakse. Tuleb aga arvestada, et tihti on tegu kerge õnne otsijatega, kes suure tõenäosusega tõsist töö teha ei viitsi. Siinkohal oleks reegel messidel esindusõiguste lepinguid mitte sõlmida ja teha seda alles pärast partneri tausta põhjalikku kontrollimist. Harvad pole juhtumid, kus eriti naiivsed loovutavad messil lausa mitmeaastaseid eksklusiivseid esindusõigusi, jäädes uskuma edasimüüja juttu. Tulemuseks võib olla potentsiaalse konkurendi või tema esindajaga siduvasse lepingusse astumine, millega teie toode aastateks turult elimineeritakse.
5. Üleplaneeritud kontrollimatu laienemine. Liiga palju, kaugeid ja väikeseid turge on teie äri surm. Killustatus, kus edasimüüjaid on paljudes erinevates maailma paigus, kellest igaüks toob heal juhul mõne tehingu aastas, on ilmne ressursi raiskamine ja muudab kogu ekspordimüügi kontrollimatuks. Tark valib korraga ühe turu ja keskendub sellele maksimaalselt igas aspektis edasimüüjaid abistades ja nende tegevuse efektiivsust kontrollides.
6. Esimese ettejuhtuja määramine ettevõtte esindajaks. Kõlab ehk uskumatult, kuid siiski liiga sageli ei nähta esindaja valimisega vaeva. Kui aga ei klapi äriline mentaliteet, puudub usaldus, ei sobi isikuomadused või muu, siis peate arvestama, et Euroopas kehtivate seaduste alusel on teie esindaja ja edasimüüja omad kõik kliendid, keda ta teile on aidanud leida. Ja kui lähete omavahel riidu, pole teil õigust neile klientidele iseseisvalt pakkumisi teha.
Seotud lood
Tänasest alustasid pooleteise aasta pikkust kooliteed 25 Eesti ettevõtete ekspordijuhti.
SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe kirjutab seekordses nädalakommentaaris põhjustest, miks Venemaast on saanud Eesti suurim kaubanduspartner.
Eesti tüüpiline eksportöör on puidutööstus, kes müüb kahte toodet kahele välisturule aastas keskmiselt 3 miljoni euro eest.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.