Eesti tüüpiline eksportöör on puidutööstus, kes müüb kahte toodet kahele välisturule aastas keskmiselt 3 miljoni euro eest.
Eesti eksportööride ekspordikorvi uurides selgus, et üle veerandi eksportijatest müüs välisturul vaid ühte toodet, kirjutab statistikablogis statistikaameti analüütik Riina Kerner. Samas pooled eksportöörid müüvad välisturgudel nelja ja enam toodet, mis näitab, et Eesti eksportööri ekspordikorv on üpris mitmekesine.
Eesti ettevõte siseneb välisturule enamasti vaid ühe tootega ning keskendub oma olulisimale tootele. Samas on välisturgudel riskide hajutamiseks seal müüdavate toodete arvu suurendamine oluline.
Ligi kolmandik Eesti eksportijatest müüb kaupu ainult ühel välisturul. Pooled eksportijatest müüvad tooteid ühel või kahel välisturul. Vaid ühele turule eksportimine on seotud eksportööri jaoks mitme riskiga. Näiteks kui hiljuti piirati Venemaal elussigade sissevedu EL-i riikidest, kannatasid just need ettevõtted, kes eksportisid ainult ühele välisturule ehk Venemaale.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti tüüpiline eksportöör tegutseb puidutöötlemise ja puittoodete tootmise tegevusalal. Ta müüb kahte toodet kahele välisturule ning 2011. aastal oli välisturgudele müüdud kauba keskmine väärtus 3 miljonit eurot. Tegevusala ekspordi väärtuse mediaan oli 424 000 eurot, mis näitab, et vähemalt pooled puidueksportööridest eksportisid sellest väiksema summa eest, pooled suurema.
Puidutööstuse eksportööri keskmine lisandväärtus moodustas 33% keskmisest ekspordisummast ehk 1 miljon eurot 3 miljonist eurost. Lisandväärtus on tekkinud eksportööri kogu majandustegevusest, mitte vaid eksportimisest.
Seotud lood
Marketingi Instituudi juhataja Anu-Mall Naarits kirjutab Swedbanki ettevõtja infoportaalis kuuest enimlevinud veast, mida eksportöörid teevad.
Eesti ehitusmaterjalide tootjad plaanivad tänavu eksportida 155 miljoni euro eest, mis on kõigi aegade parim tulemus.
Lihatöösturid nendivad, et eksport Venemaale võiks veelgi kasvada. Sihtriik kerkis juulis Eesti olulisimaks ekspordipartneriks.
Majanduskriis tõi muude mõjude kõrval kaasa eksportivate ettevõtete arvu märgatava kasvu.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
Lisatud viimane intervjuu juunikuust