Jürgen Ligi vastused avalikule kirjale

1. Miks nõustusite European Financial Stability Facility (EFSF) ajutise - ja hiljem Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) nime kandva alalise päästemehhanismi asutamisega, kuigi Euroopa Liidu leping ning ka selle täiendatud versiooni artikkel 125 keelab teiste liikmesriikide ja nende organite osas rahaliste kohustuste võtmise? Nimetatud kohustuste võtmise vastuolu kehtiva õiguskorraga kinnitab fakt, et koos otsustega luua alalised päästemehhanismid otsustati teha täiendus ELTL artiklisse 136, mis hakkab lubama selliste mehhanismide loomist. Kuna nimetatud muudatus ei ole tänaseni jõustunud, siis palume selgitada, miks Te olete seisukohal, et ESM ja EFSF leping ei ole vastuolus ELTL artikliga 125?

Vastuolu korral kehtiva õiguskorraga oleks see vaidlus juba kohtus. Otsus tulenes meie õigustest ja vajadustest stabiliseerida ELi majandust. Riigikogu on Eesti EFSFi liikmelisuse 2011 sügisel kinnitanud (Eesti ei olnud EFSFi asutajaliige, kuivõrd selle loomisel 2010 ei olnud me veel euroalas) ja õiguskantsler pole seda vaidlustanud. Päästemehhanismi puudumine pole muud kui tegematajätmine Euroopa õiguses ja ESM saab minu hinnangul selle osaks mõne aastaga. Praegu luuakse ESM euroala riikide initsiatiivina, mis ei johtu Euroopa õigusest otsese kohustusena, aga ei ole ka keelatud.

2. Palume selgitada, miks oli vaja moodustada EFSF eraõigusliku juriidilise isikuna Luksemburgis ja miks ei kasutatud selleks rahvusvahelise organisatsiooni vormi?

Nagu ka riigikohtus selgitasin, on ESM tema liikmete huvides loodud koostöö vorm ja väikeriigid sõltuvad koostööst ning rahvusvahelisest keskkonnast kõige rohkem. Finantskriisi mõjud Baltikumis on otsene kinnitus sellele. Sellest tulenevalt oleme ülimalt huvitatud, et ESM töötaks ja et pisiosaluse tühi jonn ei blokeeriks akuutselt olulisi otsuseid, ei paneks seisma kogu suurt rahapanust. Eesti pole see jonnija olnud, valimispalavikus on see oht olnud aga reaalne mõnel teisel juhul. Mõelgem ennast reeglina ikka enamuse poolel asuvaks ja riigiks, kes vastuhaku korral leiab liitlasi. Mina olen need leidnud näiteks ESMi osaluse vähendamiseks Eesti jaoks. Valdav hulk ESMi otsuseid on konsensuslikud ja see on alati ka Euroopa koostöö eesmärk. Kui küsimusest õieti aru saan, siis pean juhtima tähelepanu, et rahalise panuse korral on häälte arv sellest reeglina sõltuv.

7. Palume selgitust, kuidas oleks Eesti Vabariigil võimalik väljuda ESM lepingust, kui me ei jõua enam meile võõraste isikute poolt pealepandud finantskohustusi täita. ESM lepingus puuduvad sätted sellest väljumise kohta. Lissaboni lepingu ühe suure edasiarendusena teavitati avalikkust sellest, et „Esimest korda on lepingus sätestatud liikmesriigi võimalus soovi korral Euroopa Liidust lahkuda ning esitatud kord, mida sellisel juhul kohaldatakse.“ 5 Miks on ESM Eestile olulisem kui EL selliselt, et EL liikmelisus on seatud võimalusega lahkuda, kuid ESM-ist lahkuda ei saa? Kas me saame õigesti aru, et ESM jääb pöördumatult siduvaks kõikidele tulevastele Riigikogu koosseisudele isegi siis, kui Eesti teoreetiliselt EL-st Lissaboni lepingus toodud menetlusega lahkub? Millisest allikast on võimalik lugeda selle teoreetilise, kuid seadusega selgelt ettenähtud olukorra kohta?

Kui selline lahkumise huvi päevakorda tõuseb, saab selle protseduuri loomise algatada. Aga ka eurotsooni loomise ajal ei rääkinud keegi lahkumistest. Kuivõrd ESM on loodud stabiilsust looma, ei ole ju vaja viimast õõnestada lahkumisähvarduste ja -protseduuridega. ESMile hakatakse andma edasi laenamiseks soodsatel tingimustel laenu juhul, kui ta koostöö ja üksmeel on kindel.

8. Käesoleva aasta 9. juunil toimus Euroopa Keskpanga ja liikmesriikide rahandusministrite ühine nõupidamine, millel Keskpank tegi ettepaneku panna „senior pointholderid“ vastutama nende poolt antud ebamõistlike finantskohustuste eest. Liikmesriikide rahandusministrid lükkasid nimetatud ettepaneku tagasi. Milline oli, hr Jürgen Ligi, Teie seisukoht nimetatud ettepaneku osas ja kas ka Teie arvates peaksid nimetatud isikute poolt võetud riske kandma Eesti maksumaksjad?

Pointholderi mõiste on mulle tundmata, ka ei tea ma sellisest ühisnõupidamisest, sest sel ajal olid ministrid hoopis eurogrupis. Ka seal ei tulnud esile vastuolusid rahandusministrite ja Euroopa Keskpanga positsioonides, küll aga vaieldi sellise praktilise asja üle nagu Hispaania panganduse kapitaliseerimine. Ükski minister ei nõustunud oma maksumaksjate raha kinkimisega pangaomanikele ega teistele investoritele. Erinevate kreeditoride, sealhulgas senior bondholderite vastutus otsustatakse Hispaania panganduse restruktureerimise käigus selliselt, et maksumaksjate koormus kapitaliseerimisel oleks minimaalne.

9. Kust plaanite Teie, hr rahandusminister võtta need miljonid eurod, kui ESM otsusega nõutakse Eesti Vabariigilt seitsme päeva jooksul miljonite eurode ülekandmist ESM’i või selle järeltulijate arvele? Kas sellise kiirusega on võimalik kasutada Vabariigi Reservfondi vahendeid või plaanite hankida neid turult olukorras, kus ka teised riigid peavad tegema sama ning ülenõudlusest johtuvalt tõstavad kapitaliomanikud oma kasumimarginaali nõudeid?

Seismest päevast kipuvad rääkima muinasjutud. ESM pole imperialistlik koletis, ta on liikmete omanduses abivahend eelarve- ja teiste majandusprobleemide vältimiseks, mitte tekitamiseks. Fond teeb finantsjuhtimise instrumentidega kõik vajaliku, et oma kohustused tagada. Ootamatu rahavajaduse tekkeks peab ESM olema tühjaks laenatud, ta peab olema oma reservid ära söönud, ja kõik laenu saajad kuulutama end korraga maksejõuetuks. Et käiku läheks maksimumnõue Eesti vastu („veerand või kolmandik eelarvest“, nagu on räägitud), peaks lisaks kõik mitte-AAA riigid ning vähemalt 1 AAA riik oma kohustused fondi ees täitmata jätma. Aga nagu kõik Eesti kohustused, tuleb ESMiga seotu katta eelarvest, kus määratakse muuhulgas ka kassareservi ja kassalaenu limiit. Häda korral pole välistatud ka laen.

10. Olete korduvalt selgitanud, et otsused Euroopa keskpangas võetakse vastu konsensuslikult. Arusaadavalt on teil selle väite toetuseks olemas ka allikas. Palun teavitage, kas viimase kolme aasta jooksul on Euroopa keskpangas konsensuslikult vastu võetud kõik otsused või on tehtud otsuseid ka häälteenamuse põhiselt?

Ma ei ole Euroopa keskpanga otsuste teemal tegelikult midagi öelnud, ma ei tööta seal, mul pole ka allikat ega ole ma volitatud neid kommenteerima.

Autor: 1321-aripaev