Avalik kiri Ligile: kuidas Eesti saab ESMist väljuda?

Avalduse esitajaid paneb muretsema valitsuse soovimatus selgitada sisuliselt tekkinud olukorda ja hinnata alternatiivseid lahendeid ning kogu protsessi mõju meie pikaajalisele majandusarengule, põhjendas MTÜ Eesti Klubi president Mati Väärtnõu.

Euroopa Stabiilsusmehhanismi nime all pealesurutav lahend ei lähtu Euroopa Lepingust kui liikmesriikide tegevuse aluseks olevast õiguslikust dokumendist, vaid rikub selles kokkulepitud tegevuspõhimõtteid, lisas ta.

Kuna selle nn Euroopa päästmise plaani koostamisel ja kokkuleppimisel on Eesti poolt osalenud vaid rahandusminister, kes on ka korduvalt rõhutanud oma kompetentsust ning kõigi teiste osapoolte ebakompetentsust, siis ei jää meil kui Eesti kodanikel ja maksumaksjatel üle muud kui otse tema poole pöörduda, märkis Väärtnõu.

5. Mõistame riigikohtu lahendi valguses, et ESM ei ole ELi õigus, kuid on siiski ELi õigusega seotud. ELTL artikli 296 lõike 2 järgi eksisteerib Euroopa Liidu õiguses nõue, mille kohaselt peab õigusaktis põhjendama, mis on langetatud valikute põhjuseks. ELTL teise lisaprotokolli artikli 5 kohaselt "[]iga seadusandliku akti eelnõu peab sisaldama üksikasjaliku seletuse, mis võimaldab hinnata subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimist". ESMi lepingu eessõnast ei ole võimalik tuvastada põhjendust, miks ESMile ja kõigile tema töötajatele peeti proportsionaalseks ja vajalikuks ette näha kõik eelloetletud immuniteedid. Sellega seoses palume teatada, millisel Eesti riiklikul kodulehel ja Euroopa institutsioonide ametlikul kodulehel on võimalik leida vastavad põhjendused ja selgitused?

6. Riigikohtus väitsite, et ELAKis arutati põhjalikult "erandkorras ühehäälsuse põhimõttest loobumist ja ka 85% häälteenamuse nõude sisseviimist", enne kui sellega nõustusite. Kuivõrd olete rõhutanud seda, et otsus on tehtud läbipaistvalt, oleme püüdnud leida internetist ELAKi koosoleku arutelu käiku jälgida võimaldavat infot, kuid see ei ole õnnestunud. Sellega seoses palume teatada, kus Eesti riiklikul kodulehel ja Euroopa institutsioonide ametlikul kodulehel on võimalik leida põhjendused selle kohta, millised argumendid olid kaalumisel just sellise hääletusmehhanismi kasuks otsustamisel? Samuti palume teatada, miks ei olnud võimalik kasutada ELL artiklis 16 lõikes 4 väljatöötatud häälteenamusel hääletamise võimalust, mida seni 27 liikmesriiki on pidanud piisavalt paindlikuks ja samas väikeriikide huve arvestavaks ning mis samuti välistab üksikute liikmesriikide võimaluse olulisi otsuseid blokeerida? Millised olid ülekaalukad avalikust huvist tulenevad kaalutlused, mis sundisid häälteenamusel lähtuma üksnes kapitalist ja hoiduma täiendavast liikmete häälteenamuse nõudest ja seeläbi vähendama võrreldes ELi õigusega Eesti hääle kaalukust häälteenamusega otsustamisel?

7. Palume selgitust, kuidas oleks Eesti Vabariigil võimalik väljuda ESMi lepingust, kui me ei jõua enam meile võõraste isikute poolt pealepandud finantskohustusi täita. ESMi lepingus puuduvad sätted sellest väljumise kohta. Lissaboni lepingu ühe suure edasiarendusena teavitati avalikkust sellest, et "esimest korda on lepingus sätestatud liikmesriigi võimalus soovi korral Euroopa Liidust lahkuda ning esitatud kord, mida sellisel juhul kohaldatakse." Miks on ESM Eestile olulisem kui EL selliselt, et ELi liikmelisus on seatud võimalusega lahkuda, kuid ESMist lahkuda ei saa? Kas me saame õigesti aru, et ESM jääb pöördumatult siduvaks kõikidele tulevastele riigikogu koosseisudele isegi siis, kui Eesti teoreetiliselt EList Lissaboni lepingus toodud menetlusega lahkub? Millisest allikast on võimalik lugeda selle teoreetilise, kuid seadusega selgelt ettenähtud olukorra kohta?

8. Käesoleva aasta 9. juunil toimus Euroopa Keskpanga ja liikmesriikide rahandusministrite ühine nõupidamine, millel keskpank tegi ettepaneku panna "senior pointholderid" vastutama nende poolt antud ebamõistlike finantskohustuste eest. Liikmesriikide rahandusministrid lükkasid nimetatud ettepaneku tagasi. Milline oli, hr Jürgen Ligi, Teie seisukoht nimetatud ettepaneku osas ja kas ka Teie arvates peaksid nimetatud isikute poolt võetud riske kandma Eesti maksumaksjad?

9. Kust plaanite Teie, hr rahandusminister võtta need miljonid eurod, kui ESMi otsusega nõutakse Eesti Vabariigilt seitsme päeva jooksul (sic!) miljonite eurode ülekandmist ESMi või selle järeltulijate arvele? Kas sellise kiirusega on võimalik kasutada vabariigi reservfondi vahendeid või plaanite hankida neid turult olukorras, kus ka teised riigid peavad tegema sama ning ülenõudlusest johtuvalt tõstavad kapitaliomanikud oma kasumimarginaali nõudeid?

10. Olete korduvalt selgitanud, et otsused Euroopa Keskpangas võetakse vastu konsensuslikult. Arusaadavalt on teil selle väite toetuseks olemas ka allikas. Palun teavitage, kas viimase kolme aasta jooksul on Euroopa Keskpangas konsensuslikult vastu võetud kõik otsused või on tehtud otsuseid ka häälteenamuse põhiselt? 

Mati VäärtnõuEesti Klubi president

MTÜ Eesti KlubiErakond Eestimaa RohelisedErakond Eesti Kristlikud DemokraadidEesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhatusEesti IseseisvusparteiEesti Vabaduspartei - Põllumeeste KoguMTÜ Demokraadid juhatuse esimees Rainer VakraMTÜ Eesti Eruohvitseride KoguMTÜ Eesti Ühistegeline LiitMTÜ Vabade Kodanike ÜhendusMTÜ Kristiine Üürnike ÜhendusMTÜ E-erakonna AlgatusgruppPaul TammertMarje TammertRein SeppIvar RaigÜlo VooglaidEnno SelirandAndres RaidJaan LeetsaarAndrus HelenurmValter SääskJaak UibuJüri EnnetAare KasemetsAleksander LaanePeeter VõsuHenn PõlluaasAivar KoitlaPaul PuustusmaaVello LeitoAarne ToomsaluRein KochHenn LeetnaEinar LaignaIngvar TšižikovVladimir MaslovDagmar MattiisenRobert NärskaÄli RoodemäeTiina PärnpuuMalle SalupereMadis LinnamägiMati PalmSulev RoosmaToivo PalmTiiu KuurmeOlavi-Jüri LuikTarmo TreimannAlger TammisteTõnu PloompuuAlvar TippMargus SardisMaido PäikeRene NaptalJaan VaabelAnn Suigussaar