Merkel võib kaaluda ühisvõlakirjades kompromissi

Ehkki Merkel oli ELi liidrite äsjasel tippkohtumisel idee vastu, sai Saksamaa opositsioon Merkelilt nõusoleku uuesti kaaluda novembris kantsleri majandusnõunike tehtud ettepanekut ühiste võlakirjade loomiseks.

Ettepanek näeb ette n-ö võlgade tagasimaksmise fondi loomist, mis aitab valitsustel võlataseme tuua allapoole 60% piiri SKPst. Valitsus ja opositsioon leppisid kokku, et arutavad teemat uuesti 13. juunil.

„Kõik Saksamaa poliitilised parteid on vastu „klassikalistele“ euroala ühistele võlakirjadele ja ühiste võlakirjade emiteerimisele igaks otstarbeks,“ ütles Barclays Capitali ökonomist Julian Callow. „Kui aga kaalutakse euroala võlakirjade kitsamat määratlust – näiteks nii nagu on välja pakutud majandusnõunike võlgade tagasimaksmise fondi puhul, siis usume, et toetus ideele on kasvanud.“

Merkel on valmis teemat arutama, kuna vajab omakorda toetust, et parlament euroala alalise päästemehhanismi ESM ja fiskaalleppe veel enne suvist vaheaega ratifitseeriks. Merkel peab lahutama opositsiooni pahameelt oma valdavalt rahanduse saneerimisele keskendunud strateegiale, et saada parlamendis kahe kolmandiku saadikute toetus.

Euroopa valitsusjuhtide tippkohtumisel oli Merkel ühiste võlakirjade ideele vastu, kuid Itaalia peaministri Mario Monti sõnul oli Saksamaa kantsler selle seisukohaga selges vähemuses.

Majandusnõunike ettepaneku järgi peaksid Euroopa riigid sõlmima võlgade tagasimaksmise pakti, mille kohaselt tuleb need võlad, mis ületavad 60 protsendi piiri SKPst, paigutada ühisesse võlgade tagasimaksmise fondi. Fondi liikmeks olevad euroala riigid vastutavad selle raames ühiselt ja piiramatult, osaliselt tuleb panti panna riiklikud valuuta- või kullareservid. Fond omakorda võimaldaks riikidel katta jooksvaid finantseerimisvajadusi.

Samal ajal pandaks iga riigi jaoks paika konsolideerimisprogramm, mille abil maksaks iga riik võlad 20–25 aastaga tagasi. Lisaks tuleb paika panna riiklikud võlapidurid.

Viie majandustarga arvestuste kohaselt tähendaks see praeguse seisuga 2,3 triljoni euro suuruse fondi loomist. Suurima osalusega oleksid selles Itaalia (41 protsenti) ja Saksamaa (25 protsenti). Kuna kõik riigid vastutavad ühiselt, tähendab see võlakirjade tekkimist, mille abil on võimalik stabiliseerida euroopa finantssüsteemi.