- OMX Baltic−0,22%313,97
- OMX Riga0,52%955,21
- OMX Tallinn−0,12%2 144,7
- OMX Vilnius−0,37%1 500,6
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 1000,15%10 808,86
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,61
- OMX Baltic−0,22%313,97
- OMX Riga0,52%955,21
- OMX Tallinn−0,12%2 144,7
- OMX Vilnius−0,37%1 500,6
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 1000,15%10 808,86
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,61
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
IMF täiendab kriisikassat
G20 riikide lubadused „saadavad tugeva signaali rahvusvahelise kogukonna valmisolekust kindlustada globaalse finantssüsteemi stabiilsus ning viia maailmamajanduse toibumine kindlale alusele,“ ütles IMFi juht Christine Lagarde.
Kolme aasta jooksul juba teine IMFi kohvrite täiendamine ei tulnud kergelt ning jääb alla Christine Lagarde’i algsele sihile hankida fondile täiendavaid vahendeid 600 miljardi dollari ulatuses. Praegu on IMFil väljalaenamiseks ca 380 miljardit dollarit. Täiendavad vahendid ei ole sihtotstarbeliselt mõeldud vaid Euroopa riikide abistamiseks, vahendas agentuur Bloomberg.
Läbirääkimised IMFi kriisikassa täiendamise üle kestsid viis kuud ning esmalt nõuti Euroopalt oma tulemüüride tugevdamist. Euroopa vastuseks oli kahe abimehhanismi liitmine ning Euroopa Keskpanga likviidsusabi kommertspankadele.
IMFile konkreetseid lubadusi andnud riikidest lubasid euroala riigid fondile täiendust 150 miljardi euro väärtuses. Järgnes Jaapan 60 miljardi dollariga. Suurbritannia, Lõuna-Korea ja Saudi Araabia lubasid igaüks 15 miljardit dollarit.
USA keeldus valimisaastal IMFile täiendavaid vahendeid eraldamast, märkides, et fondil on raha piisavalt ja Euroopa võiks ise rohkem teha. Ka Kanada keeldus fondi panustamast soovitades mitte Euroopa riikidel edasine Euroopa abistamine vetostada.
Tagasi hoidsid oma panust ka Brasiilia ja Hiina, nõudes arenevatele riikidele IMFis suuremat sõnaõigust. BRIC riigid – Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina – lubasid oma panuse teatavaks teha enne G20 riikide juunikuist tippkohtumist.
IMFi ja euroala tulemüürid kokku ei ole ikka veel piisavad, et vajadusel korraga välja aidata nii Hispaania kui Itaalia, ütles Bloombergile Capital Economicsi analüütik Andrew Kenningham. Samuti on küsitav, kuidas suudetakse kulusid kärpida ja makse tõsta ilma et see majanduskasvu kahjustaks ja nii võlakoormat veel suuremaks ajaks.
„Kui kriis uuesti tõsiselt süveneb, siis ei suudeta seda pelgalt ühe või kahe riigi aitamisega ohjeldada,“ ütles Kenningham. „Me kahtleme selles, et kärpekuur ja abipaketid koos piirkonna probleemid lahendada suudavad.“
Seotud lood
Euroala riigid on valmistumas kokkuleppeks, mille järgi euroala päästefondide maht ehk n-ö tulemüür kerkiks vähemalt aasta jooksul 940 miljardile eurole, et vältida kriisi levikut.
Venemaa võib kasvatada Rahvusvahelisele Valuutafondile eraldatavaid vahendeid võitluseks eurokriisiga 10 miljardi dollari võrra, teatas rahandusminister Anton Siluanov.
Muu maailm ei kiirusta oma raha Euroopa toetamiseks välja panema, ehkki euroala võlakriis on suurim risk kogu maailma majanduse väljavaadetele – enne nõutakse Euroopalt endalt oma tulemüüride tugevdamist.
Euroopa Keskpanga juhatuse liiga Jörg Asmussen ütles Washingtonis IMFi kevadkoosolekul, et keskpank jälgib küll tähelepanelikult Hispaania võlakirjaturul toimuvat, kuid et keskpank üksi Hispaaniat hädast välja aidata ei saa.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Loe lähemalt Äripäeva külastust
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Loe lähemalt Äripäeva külastust
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele