Maailm nõuab Euroopalt tugevamat tulemüüri

Schäuble sõnul vajab Euroopa eelkõige võlgade vähendamist ja paindlikumaid tööturge, et majanduskasvule alus panna ja kindlustada euro püsimine.

„See on ainus viis, kuidas me suudame usalduse taastada,“ ütles Schäuble.

Peamine piikide murdmine käib selle üle, kas Euroopa peaks oma ajutise päästefondi EFSF ja juulist käivituva alalise päästemehhanismi ESM liitma või asendama ühe teisega - viimane seaks mahu ülempiiriks 500 mld eurot. Kahe fondi liitmisel saaks aga ca 750 miljardi eurose fondi, millest vajadusel aidata ka euroala suuremaid riike. Kui siia lisada IMFi praegu kasutamata 358 mld dollarit ning 500-600 miljardit dollarit, mis IMF oma laenuvõime tugevdamiseks on juurde küsinud, ligineks kriisipuhver globaalsel tasandil juba kahele triljonile dollarile.

„Meil tuleb selle tulemüüri üle tõsiselt mõelda,“ ütles OECD peasekretär Angel Gurria. „Mida suurem, paksem, sügavam ja kõrgem see on, seda suurem on usaldusväärsus ja väiksem tõenäosus, et seda tarvis läheb,.“

Euroala liidrid on pidanud läbirääkimisi USA, Hiina ja Jaapani liidritega, et nad suurendaksid oma panust IMFi, mis saaks vajadusel appi tulla, kui näiteks Hispaania või Itaalia hätta peaks jääma. Tingimuste osas näivad aga G20 riigid väljaspool Euroopat olevat üsna ühel meelel. Teiste seas kordas Mehhikos Jaapani rahandusminister Jun Azumi, et Euroopa peab esmalt ise oma abifonde tugevdama ja alles siis ollakse valmis aitama, ehkki Jaapanil on väga konkreetne huvi, et Euroopa võlakriisist üle saaks. See on olnud peamine jeeni tugevnemise põhjus, millest Jaapan sugugi huvitatud ei ole.

Pall on seega tagasi Euroopa poolel.

Varem loodeti, et juba 1.-2. märtsil toimuval Ülemkogul saavad ELi valitsusjuhid päästefondide liitmise ära otsustada. Saksamaa jäik seisukoht – mis samas ei ole lõplik „ei“ muudab selle tulemuse praegu küsitavaks.

Saksamaa ei taha, et ei päästefondide suurendamine ega IMFi abi vähendaks Euroopas survet struktuurireformideks.