Asmusseni sõnul ei ole hõbekuuli, mis kriisi kiiresti lahendaks. Lahendus saab sündida sammhaaval alles mitmete aastate jooksul.
Belgia keskpanga juht Luc Coene ütles, et Hispaania aitamisega veelgi kaugemale minnes seab Euroopa Keskpank juba enda rahapoliitika usaldusväärsuse ohtu.
„Süsteemis on piisavalt likviidsust ja see on aidanud turge mõnevõrra stabiliseerida,“ ütles Coene. „Usaldus lõi aga uuesti kõikuma, kui tekkisid kõhklused reformide elluviimise osas. See näitab, et meie saame vaid aega võita, kuid kui ülejäänud oma ülesandeid ei täida, siis on see aeg mahavisatud aeg.“
Euroopa Keskpanga nõukogu liige ja Saksamaa keskpanga juht Jens Weidmann ütles Washingtonis, et kõrgemad laenamiskulud on riikidele nagu Hispaania ühtlasi stiimul vajalike reformide elluviimiseks.
„Rahapoliitika üksi kriisi ei lahenda,“ ütles Weidmann. „Kõrgemad intressimäärd avaldavad samuti survet reformide elluviimiseks.“
Hispaania kümneaastase tähtajaga võlakirjade tootlus on kerkinud enam kui protsendipunkti võrra märtsi algusest, mis peaminister Mariano Rajoy teatas, et Hispaania ei suuda eesmärgiks võetud eelarvekärpeid lubatud mahus ellu viia. 9. aprillil teatas valitsus ootamatult 10 miljardi euro suurustest eelarvekärbetest pärast seda, kui kaks nädalat varem oli vastu võetud viimase kolme kümnendi kõige suuremate kärbetega eelarve.
IMFi kevadkoosolekul lubasid mitmed riigid IMFi kriisikassasse lisa, et globaalset majandust euroalal uuesti süveneva võlakriisi eest kaitsta ja hädalisi abistada.
Weidmanni sõnul ei vähenda see reformide vajadust.
“See tulemüür ei suuda tuld kustutada,“ ütles Weidmann. „Samuti ei saa seda nii üles ehitada, et see võimaldaks reforme vältida. Reformid annavad tulemust aastate pärast ja selleks, et usaldus saaks taastuda, tuleb välja kuulutatud reformid ka ellu viia,“ ütles Weidmann.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Nädalavahetuse poliitilised sündmused Prantsusmaal ja Hollandis on märk süvenevast vastuseisust kibedale kriisirohule juba ka euroala tugevas tuumikus.
G20 riikide finantsjuhid lubasid IMFi kriisikassale 430 miljardit dollarit täiendust, et vajadusel maailmamajandust euroalal taas tuure võtva võlakriisi eest kaitsta.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.