- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ligi ESMist: kohustused pigem väiksemas suunas
Otsuse järgi liidetakse 1. juulist jõustuv alaline päästemehhanism ESM, mille maht on 500 miljardit eurot, ajutisest päästemehhanismist EFSF väljastatud laenudega. Viimaseid on ca 200 miljardit, millega päästemehhanismi laenuvõime kasvab kokku 700 miljardile eurole.
Ajutiselt ehk tuleva aasta keskpaigani jääb jõusse ka võimalus kasutada EFSFi vabasid vahendid (240 mld eurot), kuid seda üksnes selleks, et kindlustada ESMi laenuvõime 500 mld euro tasemel - fondi kapitaliseerimine võtab aega.
ESMi põhikapitali sissemakseid kiirendatakse, mis tähendab kaht sissemakset sel aastal. Need toimuvad juulis ja oktoobris. Lisandub kaks sissemakset tuleval aastal ning üks aastal 2014. ESMi algse lepingu järgi pidanuks põhikapitali sissemaksed toimuma viie aasta jooksul. Eestile tähendaks see ESMiga liitumise korral tänavu 60 miljoni euro suurust sissemakset. Vajadusel võidakse sissemakseid veelgi kiirendada.
Küsimusele, kuidas Eesti kohustused tänaste otsuste valguses muutuvad, vastas Ligi, et protseduuri see ei muuda.
„ESMiga me peame nagunii parlamenti minema nagu me EFSFiga juba oleme käinud. Küsimus on Riigikohtus, mis tema otsustab,“ märkis Ligi viidates õiguskantsleri otsusele taotleda riigikohtult hinnangut ESMi asutamislepingu ühe sätte vastavusele Eesti põhiseadusega.
„Kohustused on pigem väiksema suunas kui võrrelda neid alternatiive, mis reaalselt laual olid,“ ütles Ligi. (Euroopa Komisjoni eelistus oli liita EFSFi kasutamata vahendid ESMi kapitaliga, mis suurendanuks alalise päästemehhanismi laenuvõime 500 miljardi euro asemel püsivalt 740 miljardile eurole. See variant jäi kõrvale)
Kohustuste suurust Ligi praegu veel ei kommenteerinud, märkides, et valemis on mitu muutujat. Kui ESMi summad on selged, üldmaht on 500 miljardit eurot, siis EFSFi väljastatud laenude maht läheb n-ö lukku 1. juulist, mil ESM jõustub.
„Me oleme EFSFiga hiljem liitunud, selles valemis on mitu muutujat,“ ütles Ligi. Praegu on EFSFist väljastatud laenude suurusjärk 200 miljardit eurot.
Kommenteerides kriitikat, et tulemüür on liiga madal, ütles Ligi, et ise panustamata saab öelda igasuguseid numbreid. Kui summad dollaritesse tõlkida, ongi triljon täis. Samas on triljonid mõttetud, kui defitsiit kõrgel püsib. Nii turgude usaldust ei taasta, selgitas ta.
Üksüheselt ei saa kõrvutada ka Eesti päästekomandode ning euroala tulemüüri rahastamist. Tulemüüri jaoks võtab Eesti riik vahendid kas reservidest või laenab, kuid püsikulude suurendamist päästekomandode palkade maksmiseks ei hakka keegi laenurahaga katma. Ning probleemi olemus on teine – probleem on kvaliteedis, rääkis Ligi.
ESMi/EFSFile lisanduvad 49 mld euro väärtuses ELi abifondi EFSM vahendeid ja 53 miljardi euro väärtuses Kreekale kahepoolsetest laenudest välja makstud summad. Sellega suunab euroala tulemüüriks 800 miljardi eurot, mis USA dollarites annab triljoni välja.
Seotud lood
Rahandusministeeriumis valmis ligi 100-leheküljeline arvamus õiguskantsler Indrek Tederi taotlusele kaaluda, kas Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu säte, mis võimaldab erandjuhtudel nn kiirmenetluse otsuseid, on vastuolus põhiseadusega.
Muu maailm ei kiirusta oma raha Euroopa toetamiseks välja panema, ehkki euroala võlakriis on suurim risk kogu maailma majanduse väljavaadetele – enne nõutakse Euroopalt endalt oma tulemüüride tugevdamist.
Hispaaniast võib kergesti tulla säde, mis euroala võlakriisi taas lõkkele lööb – hoolimata kriisi näilisest taandumisest on vaja tulemüüri tugevdada.
Euroala riigid on valmistumas kokkuleppeks, mille järgi euroala päästefondide maht ehk n-ö tulemüür kerkiks vähemalt aasta jooksul 940 miljardile eurole, et vältida kriisi levikut.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
5
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele