Rahandusministeerium vastas Tederi kriitikale

Igale riigile vetoõiguse andmine ei oleks kooskõlas ESM-i eesmärkidega (võimaldada kiiret reageerimist) ning seeläbi ka Eesti kui ESM-iga tema eesmärkide olulisuse tõttu liituva riigi huvidega.  

„Leiame, et kasu, mida saame ESM-i  liikmena, juhul kui Eesti peaks finantssüsteemi või ka riigieelarve kassalise teenindamiseks uusi vahendeid vajama, kaalub meie hinnangul üles Eesti ESM-is osalemise hinna. Teame sissemakstava ja sissenõutava kapitaliosa omandamisega ESM-iga ühinedes hinda, kuid teada ei ole meile hind, mida ESM-iga mitteühinemisel peame tulevase majandusliku ja finantsilise stabiilsuse ohtu sattumisel maksma,“ nendib ministeerium oma  vastuses.

„Eesti finantsstabiilsuse ohtu sattumisel peame toetuma riigi reservidele, võtma turgudelt kiirkorras lühialalist kõrge intressiga laenu  või lootma selliste organisatsioonide abile, kelle sihipäraseks tegevuseks ongi raskustesse sattunud riikidele laenu andmine mõistliku intressiga. ESM on ainsaks organisatsiooniks, mis on loodud euroala liikmeid finantsraskustes toetama,“ seisab dokumendis. „Riigi isoleeritus ei kujuta endast eesmärki omaette ning alahindamata teisi põhiseaduslikke väärtusi ei tohi selliste põhiseaduslike printsiipide ja väärtuste oluliseks pidamine kaasa tuua kollektiivselt efektiivsete finantsstabiilsuse tagamise võimaluste kasutamata jätmist.“

Eesti kohustub ESMiga liitudes paigutama ESM-i 148,8 miljonit eurot (sissemakstav kapital). Eesti ülejäänud osalus ESM-is on 1,1532 miljardit eurot (sissenõutav kapital). Kokku on Eesti esialgne osalus seega 1,302 miljardit eurot. Edaspidi (12 aasta pikkuse üleminekuaja järel) kasvab Eesti osaluse suurus 1,79 miljardile eurole, millest sissemakstav kapital moodustab 204,64 miljonit eurot ja sissenõutav kapital 1,58596 miljardit.