Nobelist ja ajalehe New York Times kolumnist Paul Krugman imestab oma värskes blogisissekandes Soome noore peaministri Jyrki Kataineni optimismi üle üheaegselt nii kärpe- kui kasvustrateegia võimalikkusest.
Soome puhul väljendus see eelarvekulude kokkutõmbamises, andes samas teise käega maksusoodustusi näiteks teadus- ja arendustegevusele, et ergutada majanduskasvu.
Krugman tsiteerib Kataineni, et kui makse tõsta ja kulusid kärpida, toob see lühiajaliselt küll kasvu aeglustumise, ent samas suurendab usaldust riigi vastu. Kui usaldus on kord tagasi võidetud, siis järgneb ka majanduskasv. Katainen toob eeskujuks Iirimaa ja eriti Läti.
Krugman möönab, et Läti majandus on viimased kaks aastat kasvanud, kuid tõmbab sealt paralleeli läinud sajandi kolmekümnendate aastate Ameerikasse. Ka USA majandus kasvas aastail 1933–35. Kuid majandus on jätkuvalt alles sügavas depressioonis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Iirimaal on Krugmani sõnul samuti rõõmustatud liiga vara, et majandus toibub. See on jätnud euroala liidritele väära mulje riigi majanduse tegelikust olukorrast. See, et tegemist oli vaid ajutise paranemisega, pole veel kohale jõudnud, nendib Krugman.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuigi ELi liidrid kiidavad Baltimaid karmi kärpekuuri ja majanduskasvu taastumise pärast, seab massiline väljaränne kolmiku tšempionitiitlile küsimärgi.
Euroala kriis ei ole läbi ja kisub tänavu langusesse ka ekspordist sõltuva Soome majanduse, prognoosib Soome majandusuuringute instituut PTT.
Euroala riikidel tuleb keskpanga varutud hingetõmbeaega kasutada riigirahanduse korrastamiseks, manitses nädalavahetusel Soome peaminister Jyrki Katainen, kes on ise oma valitsuskoalitsioonis värskelt kulukärbetes ja maksutõusudes kokkuleppele jõudnud.
Iiri valitsuse täna avaldatud andmeil kahanes SKP läinud aasta viimases kvartalis 0,2% võrreldes eelnenud kvartaliga, mil see tagurdas 1,1%.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.