• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,23%7 381,77
  • DOW 30−0,29%51 565,28
  • Nasdaq −1,9%25 670,46
  • FTSE 100−0,16%10 421,13
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,92
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,23%7 381,77
  • DOW 30−0,29%51 565,28
  • Nasdaq −1,9%25 670,46
  • FTSE 100−0,16%10 421,13
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,92
Euroala riikidel tuleb keskpanga varutud hingetõmbeaega kasutada riigirahanduse korrastamiseks, manitses nädalavahetusel Soome peaminister Jyrki Katainen, kes on ise oma valitsuskoalitsioonis värskelt kulukärbetes ja maksutõusudes kokkuleppele jõudnud.
„Liikmesriikidel on paar aastat aega säästukavade elluviimiseks, et taastada usaldus,“ ütles Katainen Soomes Saariselkäs, kus ta võõrustas Euroopa poliitikakujundajaid, et ühiselt Euroopa majanduse kriisijärgset taastumist arutada. „Kriisi lahendamist ei saa delegeerida üksi keskpangale,“ tsiteeris Kataineni agentuur Bloomberg.
Katainenil on läinud nädalast paigas piirjooned, kuidas eelarvedefitsiidi ja aeglustuva majandusega maadlev Soome oma võlgade kasvu kontrolli alla saab.
Kokku andis valitsus teada aastani 2015 kulukärbetest ja maksutõusudest 2,7 miljardi euro väärtuses. Seda lisaks 2,5 miljardi euro ulatuses meetmetele riigi kulude ja tulude tasakaalustamiseks, milles läinud kevadel ametisse asunud valitsus läinud aastal kokkuleppele jõudis.
Hinnangud Soome valitsuse läinud nädalal avalikustatud meetmetele, millest 1,5 miljardit eurot moodustavad maksutõusud ning 1,2 miljardit kulude kärped, võib kokku võtta Soome keskkaubanduskoja juhi Risto E. J. Penttilä sõnadega. Soome tipptasemel AAA reitingu säilitamiseks on pakett ilmselt piisav. Liiga vähe on selles aga meetmeid majanduskasvu ergutamiseks, ütles Penttilä Kauppalehtile, tõmmates paralleele ulatusliku maksureformiga 90nendate aastate „lama“ järel, millest jagus kasvu kannustamiseks ligi 15 aastat.
Vaieldamatult on aga positiivne, et läinud kevadel vaevalisi koalitsioonikõnelusi pidanud Soome valitsus on näidanud end kompromissi- ja koostöövõimelisena.
Eriti kibeda pilli neelasid alla Soome sotsid eesotsas rahandusminister Jutta Urpilaineniga, kes nõustusid tõstma käibemaksu, mis tähendas tagurdamist ühest peamisest valimislubadusest. Kataineni koonderakond, mis lubas, et tööjõumaksud ei tõuse, leppis samas tulumaksu tõusuga. Viimane toimub küll kaude – maksumäärad ei tõuse, kuid kahel aastal 2013 ja 2014 jääb ära indekseerimine inflatsiooniga. See toob valitsusele lisatulu ca 800 miljonit eurot.
Käibemaksu tõusust, mis tõstab üldise määra 23 protsendilt 24-le ja kergitab ühe protsendipunkti võrra ka soodusmäärasid, sh toiduainete ja ravimite käibemaksu, loodab Soome valitsus tulupoolele lisa saada 750 miljonit eurot.
Senisest suurem panus tuleb riigikassasse anda Soome jõukamatel elanikel. Samal ajal kui madalapalgaliste maksukoormus väheneb, kehtestab valitsus ajutise nn solidaarsusmaksu neile, kelle aastatulu on üle 100 000 euro. Rohkem maksu tuleb maksta ka Soome pensionäridel, kelle pension on aastas üle 40 000 euro.
Ning maksud tõusevad enam kui miljoni euro pärimisel, mis negatiivse kõrvalmõjuna võib pärssida põlvkonnavahetust Soome perefirmades.
Kokku loodab Soome valitsus nn solidaarsusmaksudest 115 miljonit eurot.2013. aastast jõustub Soomes ka pangamaks ning 2014. aastast firmade erakorralise tulu maks.
Kulude kärpimisel on Soome valitsus valinud n.ö juustuhöövli meetodi, mis kärbib kõigilt natuke. Peaminister Kataineni sõnul on kokkuhoiuvajadus sedavõrd suur, et see ei saa tulla ühest kohast. Selged prioriteedid on siiski olemas. Selge on surve näiteks Soome omavalitsustele, mida riik püüab eraldiste vähendamisega ühinema saada. Soome valitsusel on valmis ambitsioonikas haldusreformi kava, mis omavalitsuste arvu oluliselt vähendaks.
Maksude tõstmise ja kulude kärpimise kõrval sisaldab pakett ka 300 miljoni euro ulatuses meetmeid ettevõtluse ergutamiseks. 190 miljonit eurot sellest moodustavad maksusoodustused teadus- ja arendustegevuse toetamiseks. Maksusoodustusi saavad ka nn äriinglid ehk alustavatesse ettevõtetesse riskikapitali investeerivad eraisikud. Firmasid ergutatakse investeerima Soome ja tegema seda just nüüd.
Valitsuse eesmärk on kannustada majanduses struktuurimuutust, et tekiksid uued ettevõtted, mis looksid töökohti ja uusi eksportkaupu.
Riik ise plaanib majanduse ergutamiseks muuhulgas miljardi euro ulatuses investeeringuid transporti, kus esimest korda on investeeringud raudteedesse maanteedele ette nähtud summadest suuremad.
Jyrki Kataineni sõnul aitavad kõik need meetmed kokku suurendada usaldust Soome majanduse vastu ning säilitada riigile tipptasemel reiting. Jaanuaris muutis agentuur S&P Soome reitinguväljavaate negatiivseks, tuues põhjuseks euroala kriisi negatiivse mõju suuresti ekspordist sõltuvale majandusele.
Läinud aasta detsembris kärpis Soome rahandusministeerium tänavuse majanduskasvu prognoosi vaid 0,4%-le. Uus prognoos peaks välja tulema alanud nädalal.

Seotud lood

Uudised
  • 04.04.12, 14:30
Soome tõstis SKP prognoosi
Soome rahandusministeerium tõstis täna riigi majandusprognoosi, pannes lootuse eratarbimisele – Soome valitsusele tähendab parem prognoos väiksemat eelarvedefitsiidi kärpimise vajadust.
Uudised
  • 27.03.12, 09:57
Krugman ei jaga Kataineni optimismi
Nobelist ja ajalehe New York Times kolumnist Paul Krugman imestab oma värskes blogisissekandes Soome noore peaministri Jyrki Kataineni optimismi üle üheaegselt nii kärpe- kui kasvustrateegia võimalikkusest.
Uudised
  • 27.03.12, 10:12
Soome majandus tänavu languses
Euroala kriis ei ole läbi ja kisub tänavu langusesse ka ekspordist sõltuva Soome majanduse, prognoosib Soome majandusuuringute instituut PTT.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 11:54
Martins Sulte: investeeringute pikk nimekiri ei tähenda veel mitmekesist portfelli
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele