- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,16%7 662,04
- DOW 300,29%53 430,68
- Nasdaq −0,36%26 085,74
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,84
- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,16%7 662,04
- DOW 300,29%53 430,68
- Nasdaq −0,36%26 085,74
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,84
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ministeerium: investeeringud Eestisse on pikkaajaline protsess
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman leiab, et Eestis tegutsevate pensionifondide raha tuleb suunata Eesti kapitaliturule, sest nii saab riik elavdada Eesti majandust.
Järgneb rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste kommentaar:
„Pensionisüsteemi põhieesmärk on pensioni suuruse maksimeerimine ja kõik ülejäänud eesmärgid peavad seda toetama. Seetõttu on püütud pensionifondide investeerimisreegleid kujundada selliselt, et fondivalitsejatel on võimalus tagada investorile hea pikaajaline tootlus mõistliku riskiga. Sealjuures on inimesel võimalik valida erinevate riski/tootluse suhtega fondide vahel. Investeerimispiirangute kujundamisel on välditud kohustuslikus korras investeerimist konkreetsesse instrumenti või regiooni. Riigipõhiste piirangute puudumine on samuti kooskõlas EL-i seadusandlusega (kapitali vaba liikumise nõuetega) ja ühtse finantsturu põhimõtetega. Kehtivas regulatsioonis ei ole seega otseselt takistusi ega ka kohustust investeerida Eestisse, vaid pigem on see fondivalitsejate valik, mille on tinginud Eesti turu mahu piiratus ja ka sobilike finantsinstrumentide vähesus.
Mitmesambalise pensionisüsteemi loomisel oli üks kaaseesmärkidest ka kohaliku finantsturu areng. Pikaajalised pensioniinvesteeringud võiksid idee poolest toetada pikaajaliste finantsinstrumentide turu arengut, need omakorda positiivselt mõjutama investeeringuid, majanduskasvu ja pensionäride heaolu. Reaalsuses on investeeringud Eestisse tõepoolest olnud tagasihoidlikud. II samba fondid on 2011. aasta lõpu seisuga Eestisse paigutanud küll kokku ligi 24% varadest, kuid suurem osa sellest on deposiitides ning otse reaalmajandusse on investeeritud hinnanguliselt 5-7%.
Idee poolest oleks tervitatav, kui pensionifondid tõstataksid Eestis investeeringute osakaalu, kuid unustada ei tohiks investeerimise põhieesmärki. Muudatused peavad olema põhjendatud ja põhjalikult läbianalüüsitud, kuna otsused mõjutavad enamuste tulevaste pensionäride sissetulekut. Investeeringute osakaalu Eestisse ei saa tõsta üleöö, tegemist on pikaajalise protsessiga, mis peab toimuma käsikäes ettevõtluskultuuri ja kohaliku kapitalituru arenguga.
Hetkel on rahandusministeeriumis väljatöötamisel uus investeerimisfondide seadus. Selle väljatöötamise käigus hinnatakse ka seda, kas ja kuidas pensionifondide vara investeerimisega seotud reegleid muuta. Kõne alla võivad tulla muudatused, mis avardavad valikuvõimalusi pensionifondide vara investeerimisel. Muuhulgas kaalutakse ka erinevaid võimalusi, mis aitaksid motiveerida fondihaldureid Eestisse rohkem ja pikemaajaliselt investeerima.
Seotud lood
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman leiab, et Eestis tegutsevate pensionifondide raha tuleb suunata Eesti kapitaliturule, sest nii saab riik elavdada Eesti majandust.
Nordea Pensioni juhatuse esimehe Angelika Tageli sõnul tuleks selleks, et II pensionifond investeeriks rohkem Eestisse, otsida võimalusi ka börsilt.
Eestis tegutsevad Skandinaavia pangad on üha rohkem viinud otsustamist Eestist eemale ning Stockholmist vaadatuna on ilmselt mõnevõrra raskem näha vajadust Eestisse investeerida, kommenteeris tarkinvestor.ee asutaja Kristjan Lepik.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele