• OMX Baltic0,04%307,88
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,08%1 448,65
  • S&P 500−0,37%7 472,79
  • DOW 300,29%51 712,71
  • Nasdaq −1,32%26 166,6
  • FTSE 100−0,95%10 339,2
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%85,32
  • OMX Baltic0,04%307,88
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,08%1 448,65
  • S&P 500−0,37%7 472,79
  • DOW 300,29%51 712,71
  • Nasdaq −1,32%26 166,6
  • FTSE 100−0,95%10 339,2
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%85,32
Idee poolest oleks tervitatav, kui pensionifondid tõstataksid Eestis investeeringute osakaalu, kuid unustada ei tohiks investeerimise põhieesmärki, sõnas rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste. 
Eesti  Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman leiab, et Eestis tegutsevate pensionifondide raha tuleb suunata Eesti kapitaliturule, sest nii saab riik elavdada Eesti majandust.
Järgneb rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste kommentaar:                                   
„Pensionisüsteemi põhieesmärk on pensioni suuruse maksimeerimine ja kõik ülejäänud eesmärgid peavad seda toetama. Seetõttu on püütud pensionifondide investeerimisreegleid kujundada selliselt, et fondivalitsejatel on võimalus tagada investorile hea pikaajaline tootlus mõistliku riskiga. Sealjuures on inimesel võimalik valida erinevate riski/tootluse suhtega fondide vahel. Investeerimispiirangute kujundamisel on välditud kohustuslikus korras investeerimist konkreetsesse instrumenti või regiooni. Riigipõhiste piirangute puudumine on samuti kooskõlas EL-i seadusandlusega (kapitali vaba liikumise nõuetega) ja ühtse finantsturu põhimõtetega. Kehtivas regulatsioonis ei ole seega otseselt takistusi ega ka kohustust investeerida Eestisse, vaid pigem on see fondivalitsejate valik, mille on tinginud Eesti turu mahu piiratus ja ka sobilike finantsinstrumentide vähesus.
Mitmesambalise pensionisüsteemi loomisel oli üks kaaseesmärkidest ka kohaliku finantsturu areng. Pikaajalised pensioniinvesteeringud võiksid idee poolest toetada pikaajaliste finantsinstrumentide turu arengut, need omakorda positiivselt mõjutama investeeringuid, majanduskasvu ja pensionäride heaolu. Reaalsuses on investeeringud Eestisse tõepoolest olnud tagasihoidlikud. II samba fondid on 2011. aasta lõpu seisuga Eestisse paigutanud küll kokku ligi 24% varadest, kuid suurem osa sellest on deposiitides ning otse reaalmajandusse on investeeritud hinnanguliselt 5-7%.
Idee poolest oleks tervitatav, kui pensionifondid tõstataksid Eestis investeeringute osakaalu, kuid unustada ei tohiks investeerimise põhieesmärki. Muudatused peavad olema põhjendatud ja põhjalikult läbianalüüsitud, kuna otsused mõjutavad enamuste  tulevaste pensionäride sissetulekut. Investeeringute osakaalu Eestisse ei saa tõsta üleöö, tegemist on pikaajalise protsessiga, mis peab toimuma käsikäes ettevõtluskultuuri ja kohaliku kapitalituru arenguga.
Hetkel on rahandusministeeriumis väljatöötamisel uus investeerimisfondide seadus. Selle väljatöötamise käigus hinnatakse ka seda, kas ja kuidas pensionifondide vara investeerimisega seotud reegleid muuta. Kõne alla võivad tulla muudatused, mis avardavad valikuvõimalusi pensionifondide vara investeerimisel. Muuhulgas kaalutakse ka erinevaid võimalusi, mis aitaksid  motiveerida fondihaldureid Eestisse rohkem ja pikemaajaliselt investeerima.
 
 

Seotud lood

Arvamused
  • 04.03.12, 12:44
Luman: pensioniraha koht on kodus
Eesti  Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman leiab, et Eestis tegutsevate pensionifondide raha tuleb suunata Eesti kapitaliturule, sest nii saab riik elavdada Eesti majandust.
Börsiuudised
  • 05.03.12, 14:05
Pensioniraha ei saa Eestisse vägisi tuua
Nordea Pensioni juhatuse esimehe Angelika Tageli sõnul  tuleks selleks, et II pensionifond investeeriks rohkem Eestisse, otsida võimalusi ka börsilt.
Börsiuudised
  • 05.03.12, 10:57
Rootsist on Eestisse raske investeerida  
Eestis tegutsevad Skandinaavia pangad on üha rohkem viinud otsustamist Eestist eemale ning Stockholmist vaadatuna on ilmselt mõnevõrra raskem näha vajadust Eestisse investeerida, kommenteeris tarkinvestor.ee asutaja Kristjan Lepik.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 11:54
Martins Sulte: investeeringute pikk nimekiri ei tähenda veel mitmekesist portfelli
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele