Nobeli preemiafond püüab end paremini majandada

Kokku ulatuvad fondi kulud aastas 120 miljonile Rootsi kroonile, millest ca 85 miljonit kulub preemiateks ning tööks laureaatide väljaselgitamisel. Auhinnatseremooniad Oslos ja Stockholmis lähevad maksma ca 20 miljonit Rootsi krooni.

„Meil tuleb omajagu kokku hoida,“ ütles Heikensten. „Väga palju selleks aga võimalusi pole, kui me ei taha just preemiasummat vähendada või auhinnatseremooniaid oluliselt tagasihoidlikumalt korraldada.“

Selle asemel plaanib Heikensten käivitada täiendavaid projekte, teleprogramme, näitusi jne, et leida lisatulu allikaid. Nobeli auhinna näol on tegemist väga tugeva kaubamärgiga. Õla panevad alla ka ettevõtjad – näiteks kuulub endine Volvo juht Leif Johansson nõukogusse, mis nõustab fondi rahvusvahelist tegevust. Lisaks on fond otsustanud luua investeerimiskomitee, kuhu kuuluksid riigi edukaimad investorid, kes nõustaks fondi Nobeli kapitali investeerimisel.

2010. a 31 detsembri seisuga oli Alfred Nobeli vara väärtus 3,151 mld Rootsi krooni. 54% sellest oli paigutatud aktsiatesse (9% Rootsi), väärtpaberite osakaal oli 22% ning muud investeeringud moodustasid 24%.

Auhind loodi 1901. aastal ning esimeste preemiasummade suurus oli 150 000 Rootsi krooni, mis tänases vääringus vastab 8 miljonile Rootsi kroonile.

Esimese ja teise maailmasõja aegne inflatsioon tegi oma töö – kõige madalam oli auhinnasumma väärtus algsest auhinnasummast 1919. a, 28%. Kõige kõrgem on auhinnasumma väärtus olnud 2001. aastal, 124%.

Küsimusele, keda ta ise läbi aegade Nobeli preemia laureaatidest esile tõstaks, vastas Heikensten, et võib-olla Marie Curie’d, kes sai preemia kahel korral. Samas möönab ta, et võimatu on öelda, kumb on kaalukam – Nelson Mandela või Albert Einstein.

1969. a lõi Rootsi keskpank Alfred Nobeli mälestuseks ka majanduspreemia. Rohkem uusi Nobeli preemiaid ilmselt siiski enam juurde ei tule, ütles Heikensten, ehkki pakkumisi ja ettepanekuid tehakse pidevalt.