- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nobeli majanduspreemia läks jagamisele
Tänaste laureaatide uurimistöö puudutab põhjuste ja tagajärgede analüüsi makromajanduses. See aitab leida vastuseid näiteks küsimustele, kuidas mõjutab SKPd ja inflatsiooni keskpanga intressimäära tõstmine või maksukärbe. Mis juhtub siis, kui keskpank otsustab oma inflatsioonisihti muuta või kui valitsus muudab eelarve koostamise põhimõtteid. Laureaatide tööd aitavad selgitada ja mõista, milline roll on kõige selle juures ootustel. Nii saab hinnata, millised võivad olla nii ootamatute muutuste kui ka süsteemselt uuele kursile juhitud poliitika mõjud ja tagajärjed.
Simsi ja Sargenti läinud sajandi seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel aastatel välja töötatud meetodeid kasutavad täna nii akadeemikud kui poliitikakujundajad üle maailma ning neist on saanud makromajandusliku analüüsi põhilised tööriistad.
Rootsi Kuninglikust Teaduste Akadeemiast korraldatud telesilla kaudu kommenteeris Sims, et ei osanud auhinda oodata. Küsimusele, kuidas ta tänases maailmas auhinnaraha -10 miljonit Rootsi krooni - investeeriks, vastas Sims, et hoiaks seda kõigepealt rahas ja mõtleks hästi järele.
Majandusteaduste auhind on erinev ülejäänud Nobeli preemiatest, kuna auhinna väljaandmise initsiatiiv on tulnud Rootsi keskpangalt. 1969. aastal tähistas Riksbanken oma 300. aastapäeva ning lõi majandusteaduste preemia Albert Nobeli mälestuseks. Samas valib Rootsi kuninglik Teaduste Akadeemia auhinna saaja välja samade reeglite järgi nagu ülejäänud Nobeli preemiate puhul.
Läinud aastal pälvisid auhinna Peter A. Diamond Massachusettsi tehnoloogiainstituudist, Dale T. Mortensen Northwesterni ülikoolist Ameerikas ning London School of Economicsi and Political Science´i teadlane Christoper A. Pissarides. Nende loodud nn otsimisteooria kirjeldab, kuidas kaks turu osapoolt püüavad jõuda esmalt teineteiseni ja siis nendevahelise tehingu parima lahenduseni. Teadlaste väljatöötatud DMP mudel on täna kõige sagedamini kasutatud vahend töötuse, palgataseme kujunemise ja vabade töökohtade vaheliste suhete analüüsimiseks ent on kasutatav ka muudes valdkondades.
Seotud lood
Alfred Nobeli fondi värske tegevjuht Lars Heikensten tunnistab selle nädala lõpus toimuvate Nobeli preemia üleandmistseremooniate eel Rootsi majanduslehele Dagens Industri, et fondi majandamine on omajagu keeruline.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
6
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele