Töötukassa sundliitmine tõstab maksukoormust

Ettevõtjad on vastu haigekassa ja töötukassa vara sundliitmisele riigikassaga. Miks? Kuna haigekassa eelarve on lähiaastail miinuses ja selle varade maht kahaneb, huvitab valitsust vaid suures ülejäägis töötukassa varade liitmine riigikassaga. Praegu ei ole töötukassa likviidsed varad riigikassas arvel, neid ei saa võtta riigieelarve osaks ja töötukassa ei kanna ega peagi kandma riigi eelarvepoliitika riske. Vastupidi - töötukassa kasvavad varad on aidanud parandada valitsussektori eelarvepositsiooni ja kassa ülejäägita ei oleks Eesti pääsenud eurotsooni.

Kuna nüüd kuulub Eesti eurotsooni ja töötukassa varade maht juba ületab 2008. aastal alguse saanud nn Lehmani kriisi eelset taset, tegi töötukassa nõukogu ettepaneku langetada töötuskindlustuse liigkõrged maksemäärad 2012. aastast 3%-le. Kriisi eel olid määrad vaid 0,9% ehk praegusest tasemest rohkem kui neli korda madalamal. Ka madalamate määradega kasvaksid töötukassa varud 400 miljoni euroni. See on pea 10% riigi järgmise aasta maksukoormusest. Töötukassa ei vaja nii suurt tulusust, sest olemasolevad varud võimaldavad hakkama saada ka tõsisema kriisi korral. Rohkem raha tuleks tuua tarbimisse, et ergutada jahenevat majandust.

Valitsussektori ühtsest finantsplaneerimise põhimõttest lähtudes ei ole ka töötukassal muud võimalust, kui lähtuda maksemäärade kinnitamisel valitsuse makromajandusprognoosist. See näeb järgmiseks aastaks ette jõudsat 3% majanduskasvu. Kuigi tahtes uskuda, et Eesti riigil õnnestub seatud eesmärgi saavutamiseks murepilved maailmamajanduse kohalt ära puhuda, võib juhtuda, et prognoos osutub liiga optimistlikuks ja kasvu asemel ähvardab paremal juhul seisak.

Tööandjad kardavad, et valitsus ei suuda juba niigi kasvavat eelarve puudujääki ohjata. Ka võrdlemisi optimistliku majandusprognoosi valguses on raskusi Maastrichti kriteeriumide täitmisega. See võib viia selleni, et sarnaselt 2009. aastaga tuleb järgmisel aastal teha vähemalt üks negatiivne lisaeelarve, tõsta taas käibemaksu ja aktsiise. Sellises olukorras ei soovita ettevõtjad valitsusel kasutusele võtta oma ainukesi reserve, vaid võtta laenu pangast seni, kuni seda veel antakse. Seda soovitas Eestile ka IMFi missioon.

Negatiivsete arengute süvenemisel võib Eestit oodata ka tööpuuduse tõus. See tähendab töötukassa jaoks väiksemaid laekumisi töötuskindlustusmaksetest ja suuremaid väljaminekuid töötutele. Uue majanduskriisi puhkedes peavad töötukassal kohustuste täitmiseks olema piisavad likviidsed varad. Praegu on need isegi madalamate maksemäärade juures kindlalt olemas.

Töötukassa varade sundliitmisega riigikassasse toimub oluline muutus. Sotsiaalkindlustusfondide likviidsed varad muutuvad riigikassasse ülemineku korral tõenäoliselt riigieelarve osaks. Kuna riigil endal likviidseid varasid pole, saab riik uute likviidsete varude tekkimisel teha taas finantseerimistehinguid, mis tasakaalustavad riigieelarve puudujäägi. See on väga hea ja kaval lahendus valitsusele, aga ülimalt riskantne töötukassale. Riigieelarve kasvav puudujääk võib riigi muuta töötukassa suhtes sisuliselt maksejõuetuks. Ohtu võib sattuda kassa võime täita talle seadusega pandud kohustusi töötute ees.

Riigikassas on eelarve tasakaalustamiseks vajalikud likviidsed vahendid otsakorral juba praegu - seda tunnistab mustvalgel järgmise aasta riigieelarve seletuskiri. Sotsiaalkindlustusfondide sundliitmisega parandab riik enda likviidsust ja väldib puudujäägi katteks pangalaenu võtmist, fondid aga kaotavad likviidsuse ja selle taastamiseks tuleb otsida uusi tulusid.

Töötukassa likviidsuse suurendamiseks ja eurotsooniga liitumiseks vajaliku valitsussektori puudujäägi tasakaalustamiseks tõsteti 2009. aastal töötuskindlustusmaksete määra 4,2%ni. Kui uue majanduskriisi puhkedes peaks töötukassat taas ootama raha puudujääk, on tõenäoline määrade tõus uuele rekordtasemele. Rahalise kitsikuse korral ei anna ükski pank töötukassale ega haigekassale laenu ilma valitsuse garantiita. Ja kes neid garantiisid sellisel hetkel enam usub?

Töötukassa nõukogu tegi riigikogule ja valitsusele kompromissettepaneku kaaluda sundliitmise asemel töötukassa varade vabatahtlikku hoiustamist riigikassas. See võimaldab saada hoiustamise eest õiglasemat intressi ja vähemalt teoreetiliselt nõuda hoiule antud varad tagasi juhul, kui töötukassa peab seda enda varade säilimise seisukohast otstarbekaks. Varade sundliitmine neid võimalusi töötukassale ei jäta. Tähendab, et töötukassa võib jääda külma kätte, kust pääsemiseks ettevõtjatel hea lahendus puudub.