Töötukassa sundliitmine tõstab maksukoormust

Ettevõtjad on vastu haigekassa ja töötukassa vara sundliitmisele riigikassaga. Miks? Kuna haigekassa eelarve on lähiaastail miinuses ja selle varade maht kahaneb, huvitab valitsust vaid suures ülejäägis töötukassa varade liitmine riigikassaga. Praegu ei ole töötukassa likviidsed varad riigikassas arvel, neid ei saa võtta riigieelarve osaks ja töötukassa ei kanna ega peagi kandma riigi eelarvepoliitika riske. Vastupidi - töötukassa kasvavad varad on aidanud parandada valitsussektori eelarvepositsiooni ja kassa ülejäägita ei oleks Eesti pääsenud eurotsooni.

Kuna nüüd kuulub Eesti eurotsooni ja töötukassa varade maht juba ületab 2008. aastal alguse saanud nn Lehmani kriisi eelset taset, tegi töötukassa nõukogu ettepaneku langetada töötuskindlustuse liigkõrged maksemäärad 2012. aastast 3%-le. Kriisi eel olid määrad vaid 0,9% ehk praegusest tasemest rohkem kui neli korda madalamal. Ka madalamate määradega kasvaksid töötukassa varud 400 miljoni euroni. See on pea 10% riigi järgmise aasta maksukoormusest. Töötukassa ei vaja nii suurt tulusust, sest olemasolevad varud võimaldavad hakkama saada ka tõsisema kriisi korral. Rohkem raha tuleks tuua tarbimisse, et ergutada jahenevat majandust.

Valitsussektori ühtsest finantsplaneerimise põhimõttest lähtudes ei ole ka töötukassal muud võimalust, kui lähtuda maksemäärade kinnitamisel valitsuse makromajandusprognoosist. See näeb järgmiseks aastaks ette jõudsat 3% majanduskasvu. Kuigi tahtes uskuda, et Eesti riigil õnnestub seatud eesmärgi saavutamiseks murepilved maailmamajanduse kohalt ära puhuda, võib juhtuda, et prognoos osutub liiga optimistlikuks ja kasvu asemel ähvardab paremal juhul seisak.