Neivelt: pank saadaks EFSFi tagasi

Samuti ei võetud valimistel üles teemat Euroopa Liidus eesseisvast võimu konsolideerimisest. Isegi koalitsioonilepingus, mis on allkirjastatud selle aasta 4. aprillil, pole võlakriisist ega garanteerimisest midagi kirjutatud. "Aga maht on kolmandik eelarvest! Huvitav, miks neid teemasid valimiste eel ei puudutatud? Kas meie riigijuhid ei näinud seda ette või tahtsid nad tõde varjata? Mõlemad variandid ei tule riigi juhtimisel kasuks," lisas Neivelt.

Kas Eesti peaks selle garantii andma, küsib Neivelt ja vastab: "Kui keegi tuleks näiteks sellise garantiiga pangajuhi ette, saadetaks ta ruttu tagasi. Seda juttu, mida paljud räägivad, et see ei ole raha, vaid garantii, on piinlik kuulata. Risk on risk, olenemata sellest, kas annad garantii või laenu. Ka riiklikud organid nõuavad näiteks pankadelt nii garantiidele kui ka laenudele ühesugust riski hindamist ja samasuurt omakapitali. Kui pangajuht seletaks finantsinspektsioonile, et see on kõigest garantii, mitte laen, paluks finantsinspektsioon panga aktsionäridel juht välja vahetada. Seega pole vahet, kas me anname laenu või käendame, vahe on ainult selles, et riigis käib mõtlemine eelarveaasta kaupa ja täna pole raha vaja välja käia. Häda ongi selles, et probleemide lahendamine lükatakse kogu aeg edasi, järgmistesse eelarveaastatesse. Täpselt selline käitumine on Euroopa tänasesse olukorda viinud."

Neivelti sõnul on üsna vähetõenäoline, et nn probleemriigid oma võlgasid teenindada suudavad. "Arvan, et kui ühel päeval läheb garantii väljamaksmiseks, oleme me ühes pundis teiste eurotsooni riikidega ja sarnaselt meile pole ka neil raha, mida välja käia. Ka laenu ei taheta meile anda. Erinevalt ettevõtte või eraisiku maksejõuetusest trükitakse siis lihtsalt raha juurde, sest muud võimalust enam pole. EFSFi garanteerimisel on selline moral hazard üks lisaargumente, miks peaksime EFSFiga ühinema. Pankurina või pereisana ma nii käituda ei saa ega tohi. Aga õnneks ei pea ma siin otsustama," lausus Neivelt.