Sven Sester: kui me põlevat Kreekat ei aita, süttime ise

Täna-homme arutlevad Äripäevas Euroopa rahakriisi teemal riigikogu liikmed, järgneb Sven Sesteri (IRL) arvamusartikkel:

Elate ridaelamus. Ühel päeval näete aknast, et mõned lähedased ridaelamuboksid on põlema läinud. Mida teha? Kas hakata kiiruga oma vähest materiaalset varandust majast välja tassima või kiirustate appi vett peale viskama? Just analoogilised küsimused on viimasel ajal olnud paljudel tavakodanikel Euroopa Liidus peas ja huulil. Kas me ikka peame garantiisid ja reaalraha välja käima? Kas ilma kuidagi ei saa?

Oleme riigina täna osa Euroopa Liidu ühisest kauba- ja teenusturust. Ning võib kindlalt väita, et ühisel turul tegutsevate arenenud riikide maksejõuetus on kulukas nii konkreetsele riigile kui ka tema partneritele. Seega on liikmesriigile antav laen majandusprogrammi toetuseks ja programmi täitmise eeldusel (aga muidu laenu ei saagi) kogu rahaliidu jaoks oluline. Aluslepingu põhimõtte on, et liikmesriigid ei vastuta üksteise rahaliste kohustuste eest ning range tõlgendus ei võimaldanud varasemalt euroala stabiilsuse toetuseks püsiva raamistiku loomist.

Eesti liitumine EFSFiga on viibinud, sest EFSFi raamleping on 2011. aastal olnud kaks korda muutmisel. Selle on tinginud vajadus suurendada EFSFi paindlikkust. Eesti aga saab liituda organisatsiooniga, mille sisus ja olemuses on üheselt kokku lepitud. Eesti ühinemine on sätestatud EFSFi raamlepingu muudatuste koosseisus.

Muudetud leping, sh Eesti liitumine EFSFiga ei jõustu enne, kui kõik euroala riigid on ellu viinud siseriiklikud juriidilised toimingud ja esitanud vastava kinnituskirja EFSFile. Euroala valitsused on võtnud eesmärgiks viia kiireloomuliselt siseriiklikud menetlused lõpuni septembrikuu jooksul. Eesti valitsus kiitis heaks EFSFi muudetud raamlepingu eelnõu ja riigikogu otsuse eelnõu EFSFi liikmelisusest tulenevate garantiikohustuste võtmiseks 8. septembril ning saatis otsuse eelnõu edasi riigikogule.

EFSFiga liitumise ja garantiikohustuste võtmise heakskiitmine riigikogus on kavandatud septembri viimasele nädalale. Riigikogu vastav otsus on kinnituseks, et Eesti on läbinud vajalikud siseriiklikud protseduurid EFSFiga liitumiseks.

Fondiga liitudes teeb Eesti 48 000 euro suuruse sissemakse aktsiakapitali (s.o 0,28% aktsiakapitalist) ning võtab endale kohustuse garanteerida EFSFi võlakohustusi kuni 1,995 miljardi euro ulatuses.

Arvestades EFSFi võlakohustuste prognoositavaid intressikulusid võib garantii maksimaalselt ulatuda ca 2,5 miljardi euroni. Tegelik garantii maht jääb väiksemaks, kuna Portugalile ja Iirimaale on fondist juba tehtud väljamakseid. Nende garanteerimisel Eesti ei osalenud.

Tulles tagasi esimeste küsimuste juurde – mulle tundub, et õigem oleks hetkel minna siiski põlevatele ridaelamuboksidele vett peale viskama. Kui me seda ei tee, siis võime jääda ilma ka oma boksist.

Autor: Sven Sester, Villy Paimets