- OMX Baltic0,04%314,68
- OMX Riga0,16%950,24
- OMX Tallinn0,11%2 147,24
- OMX Vilnius−0,08%1 506,11
- S&P 500−0,14%7 666,15
- DOW 30−0,29%53 422,36
- Nasdaq −0,36%26 056,64
- FTSE 100−0,07%10 878,12
- Nikkei 2250,62%66 262,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,32
- OMX Baltic0,04%314,68
- OMX Riga0,16%950,24
- OMX Tallinn0,11%2 147,24
- OMX Vilnius−0,08%1 506,11
- S&P 500−0,14%7 666,15
- DOW 30−0,29%53 422,36
- Nasdaq −0,36%26 056,64
- FTSE 100−0,07%10 878,12
- Nikkei 2250,62%66 262,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,32
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Saksa majandustargad kardavad euro lõppu
Saksa valitsuse heaks töötavad eksperdid hoiatavad, et euro-tsoon võib kokku variseda, kui ei leita kiiresti „plaani B“.
Saksamaa valitsuse ekspertnõukogu viis liiget ehk niinimetatud majandustarka võtavad tavaolukorras sõna vaid korra aastas, kommenteerides Saksamaa majandusarengu iga-aastast aruannet.
Ajalehe Frankfurter Allgemeine Zeitung vahendusel erandkorras sõna võtnud eksperdid hoiatavad nüüd, et lootus nagu Kreeka, Iirimaa ja Portugal võiksid mingi mõistliku ajaga Euroopa Liidult saadud finantsabi tagasi maksta, jääbki vaid lootuseks. Finantsiliselt praegu terved riigid satuksid lõpuks liiga suure surve alla ning see oleks euro lõpp.
Kreeka stabiliseerimiseks on majandustarkadel konkreetne ettepanek. Nimelt tuleks kärpida Kreeka võlakirju 50%. See võimaldaks alandada riigi võlakoormat 160% SKPst umbes 106%ni.
Pangad võiksid Kreeka võlakirjad vahetada euro päästefondi EFSF võlakirjade vastu. Kuna võlakirjade kauplemishind on praegu kuni 50% alla nimiväärtuse, võimaldaks nende ülesostmine turuhinnaga saavutada soovitud võlgade vähendamise.
Finantsturud ootavad praegu homset erakorralist eurotsooni riikide tippkohtumist, kust võiks tulla lõpuks konkreetne otsus Kreeka teise abipaketi kohta.
Autor: Katri Soe-Surén
Seotud lood
Kreeka jäämine eurotsooni ja riigi võlgade samaaegne restruktureerimine tähendaksid eurotsooni lõppu.
Euroala võlakriis on üha enam süsteemne kriis, mis ohustab ka tugevamaid riike ning euro püsimist.
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele