• OMX Baltic0,05%314,73
  • OMX Riga0,21%944,03
  • OMX Tallinn0,14%2 150,32
  • OMX Vilnius−0,15%1 506,58
  • S&P 500−0,28%7 652,86
  • DOW 300,26%53 417,16
  • Nasdaq −0,76%25 980,19
  • FTSE 1000,35%10 854,32
  • Nikkei 225−0,74%65 528,09
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,8
  • OMX Baltic0,05%314,73
  • OMX Riga0,21%944,03
  • OMX Tallinn0,14%2 150,32
  • OMX Vilnius−0,15%1 506,58
  • S&P 500−0,28%7 652,86
  • DOW 300,26%53 417,16
  • Nasdaq −0,76%25 980,19
  • FTSE 1000,35%10 854,32
  • Nikkei 225−0,74%65 528,09
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,8
Euroala võlakriis on üha enam süsteemne kriis, mis ohustab ka tugevamaid riike ning euro püsimist.
"Suurtest sõnadest ei piisa enam. Vaja on tõelist läbimurret," ütles agentuurile Bloomberg ING Groupi ökonomist Carsten Brzeski.
"Järgmised paar nädalat võivad olla ELi ajaloos kõige olulisemad," kirjutas USA endine rahandusminister Lawrence Summers värskes arvamusloos, ärgitades Euroopat kriisi ohjeldamisel julgemat ja jõulisemat kurssi võtma.
Turgude umbusk haarab juba kolmandikku euroalast ning süveneb kartus, et kriisi pole ühel hetkel enam võimalik ohjeldada - juba löövad rekordeid Itaalia ja Hispaania võlakirjade intressimäärad. Neid riike välja aidata käib euroalal üle jõu.
Nii vahendas eile agentuur Reuters, tuginedes euroala riikide homseks tippkohtumiseks valminud konfidentsiaalsele hinnangule, mis kõrvutas võimalikke alternatiive.
Informeeritud allika sõnul laekuks taolisest maksust aastas ca 10 miljardit eurot ning sisuliselt võiks seda tõlgendada erasektori kaasamisena. Kolme aastaga laekuks maksust 30 miljardit eurot, mis vastab summale, mida Saksa rahandusminister on pidanud erasektorilt Kreeka paketti parajaks panuseks.
Prantsusmaa Euroopa asjade minister Jean Leonetti kinnitas esmaspäeval, et selline maks on tõesti kaalumisel. "Selle eelis on, et me ei sekkuks otseselt pankade tegevusse ning nii ei tohiks see kaasa tuua maksejõuetuks kuulutamist."
Kaalutakse ka abilaenude tähtaegade pikendamist kuni 30 aastale ning intressimäärade alandamist algselt 5,5 protsendilt ca 3,5 protsendile. Kõrged intressimäärad on üks põhjus, mis pole seni võimaldanud võlakoorma kasvule piiri panna.
Ettepanekute seas on ka euroala ajutise kriisifondi EFSF paindlikumaks muutmine, et raha saaks kasutada ka Kreeka võlakirjade tagasiostmiseks praeguse odava turuhinnaga. Samuti läheneva maksetähtajaga Kreeka võlakirjade vahetamine pikema tähtajaga võlakirjade vastu.
Need lahendused nõuavad aga euroala teistelt liikmesriikidelt täiendavaid miljardeid nii Kreeka pankade rekapitaliseerimiseks kui ka Euroopa Keskpangale sobivateks tagatisteks. Samas aitaks võlakirjade tagasiostmine vähendada Kreeka laenukoormat, mis küünib juba ligi 160 protsendile SKPst.
Rida analüütikuid on seisukohal, et euroala aitaksid päästa vaid ühised võlakirjad.
Kreeka abivajadus on 2014. aasta keskpaigani lisaks mullu ELilt ja IMFilt saadud 110 miljardile eurole veel ca 115 miljardit eurot.

Seotud lood

Uudised
  • 20.07.11, 09:58
Saksa majandustargad kardavad euro lõppu
Saksa valitsuse heaks töötavad eksperdid hoiatavad, et euro-tsoon võib kokku variseda, kui ei leita kiiresti „plaani B“.
Uudised
  • 20.07.11, 16:29
Monti: euroala päästaksid kriisist ühised võlakirjad
Euroopa Liidu liidrite jõupingutused võlakriisi ohjeldamiseks pole vilja kandnud, kuna siiani pole välja tuldud ühise lahendusega, milleks võiksid olla euroala ühised võlakirjad, kirjutab Euroopa Komisjoni endine konkurentsivolinik ja praegune Bocconi ülikooli president Mario Monti Financial Timesis.
Uudised
  • 21.07.11, 09:49
Merkel ja Sarkozy jõudsid üksmeelele
Berliinis nõu pidanud Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy jõudsid seisukohale, milline peaks välja nägema Kreeka uus abipakett.
Uudised
  • 20.07.11, 10:22
IMF hoiatab euroala
Euroala poliitikute kriisireguleerimissuutmatusest ärevaks muutnud Rahvusvaheline Valuutafond IMF hoiatab värskes ülevaates euroala majandusest, et ühisraha ohustava kriisi ületamiseks peab liikmesriikide majanduskoostöö muutuma oluliselt tihedamaks.
  • ST
Sisuturundus
  • 17.08.26, 06:00
Enamikes linnades toimuvates üleujutustes pole süüdi ilm, vaid vananenud taristu
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

71.1%
17.5%
11.4%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele