Monti: euroala päästaksid kriisist ühised võlakirjad

Eelkõige tuleks sellisel juhul liidriroll võtta Saksamaal, mis peaks nii kodus kui ka teiste liikmesriikide seas vajalikku selgitustööd tegema. Sakslased peavad hakkama aru saama, et just nemad on ühisrahast, ühisturust ja Euroopa Liidust ühed suurema kasu saajad. Ning ühtlasi suuremad kaotajad – nii stabiilsuses, konkurentsivõimes kui ka rahalises mõttes – kui euroala laguneb, kirjutab Monti.

Valitsus, mis mõtleb pikema aja peale ette ja viib ellu ühist poliitikat, kaitseb paremini Saksa maksumaksjate huve kui see valitsus, mille ajahorisont on lühike ning mille lahendused ei suuda veenda turge ega oma riigi kodanikke, nendib Monti. Ja kantsler Angela Merkeli õnneks on Saksa opositsiooniparteid – rohelised ja sotsid – euromeelsed. Nii oleks kantsleril ja rahandusministril reaalne võimalus algatusele tugev toetus saada, millega tugevneksid ka Saksamaa reaalsed ja emotsionaalsed sidemed euroga.

Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn ütles juunis, et ettepaneku vastava süsteemi loomiseks võiks komisjon lauale panna veel enne selle aasta lõppu. Idee iseenesest ei ole uus.

Monti sõnul oleks ühine võlakiri eelkõige võlateenindamise vahend, mitte instrument uute kulutuste rahastamiseks.

Arvestades taolise uue võlakirjaturu likviidsust ning praegu riigivõlakirjade turul valitsevat turbulentsi, pole sugugi iseenesestmõistetav, et taoline instrument tooks tugevamatele riikidele kaasa kõrgemad finantseerimiskulud, leiab Monti. Ühtlasi vabastaks see Euroopa Keskpanga ebaloomulikust rollist, mille rahaliidu kipakas ülesehitus keskpangale kriisis peale on surunud.

Monti sõnul süveneb veendumus, et taolise Euroopa instrumendita ei ole euroala võlakriisile võimalik püsivat lahendust leida ega turgude usaldust taastada. Euroala valitsusjuhtide homsel erakorralisel tippkohtumisel võiksid poliitikud vähemalt nentida, et idee väärib lähemat kaalumist, ärgitab Monti.