- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,41%7 707,22
- DOW 300,07%53 502,14
- Nasdaq 0,92%26 370,18
- FTSE 100−0,68%10 803,66
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,35
- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,41%7 707,22
- DOW 300,07%53 502,14
- Nasdaq 0,92%26 370,18
- FTSE 100−0,68%10 803,66
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,35
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Reaalpalga kasvu oodata aasta teises pooles
Kasvanud kvalifitseeritud tööjõu puudus võib viia jälle palkade väga kiire kasvuni, hoiatab Swedbank.
Paabuti sõnul ei kasva reaalpalk siiski mitte kõikides sektorites.
"Ehk siis palgakasv saab olema sektorite lõikes üsna ebaühtlane. Samas on jätkuvalt kasvanud aktiivsus tööturul, mis omakorda tähendab, et nii tööpakkujate kui ka -pakkumiste arv on kasvanud. Lisaks on kasvamas palgaootused," rääkis Paabut.
Kasvanud kvalifitseeritud tööjõu puudus aga võib meid viia taas kord samasse olukorda, mida nägime mõned head aastad tagasi, mil palgad kasvasid väga kiiresti. Ehkki see tundub näiliselt hea (kellele ei meeldiks kiire palgakasv!), on siin omad ohud, toonitas analüütik. "Nimelt kui palgakasv ei tulene tööviljakuse kasvust, siis survestavad kasvanud tööjõukulud tarbijahindu (palga- ja hinnakasvu 'spiraal'). Hindade kasv on hetkel aga juba niigi kiirem kui enamikes teistes riikides. Kiire hinnatõusu jätkumine koos kasvavate tööjõukuludega seab ohtu ka Eesti ettevõtete konkurentsivõime. Kiire hinnakasv mõjutab aga majapidamiste ostujõudu ning seeläbi võib sisetarbimise taastumine olla kesisem," selgitas Paabut.
Avaliku sektori palgad näitavad ilmselt sarnaselt erasektorile tagasihoidlikku kasvu, kuid nagu on öelnud rahandusminister, jääb palgafond sel aastal muutumatuks. See aga ei tähenda, et kõik palgad nö külmutatakse.
Erasektoris on mitmel tegevusalal juba täheldada ka reaalpalga kasvu (nt energeetika). Paabuti sõnul on oodata reaalpalkade kiiremat kasvu ka eksportivas sektoris ning teenuste sektoris. Viimast mõjutab üha enam taastuv sisenõudlus.
Keskmine brutokuupalk oli eelmisel aastal 792 eurot (12 397 krooni) ja brutotunnipalk 4,78 eurot (74,84 krooni), teatab statistikaamet. 2009. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 1,1% ja brutotunnipalk langes 0,4%.
2009. aasta oli erakordne seetõttu, et aastakeskmine brutokuupalk langes eelmise aastaga võrreldes viimase 16 aasta jooksul esmakordselt. 2010. aastal pöördus langus taas tõusuks. Samas oli 2010. aasta keskmine brutokuupalk väiksem kui seni kõrgeima palgaga 2008. aastal.
Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud ja mis näitab palga ostujõudu, langes teist aastat järjest, aga aeglasemas tempos. 2009. aastal langes reaalpalk 4,9%, 2010. aastal 1,8%.
Seotud lood
Praegu on inflatsiooni kasv palgatõusu tempost kiirem ja tööpuudus suur, seega julgen reaalpalga kasvu prognoosida sügiseks, ütles majandusteadlane Andres Arrak.
CV-Online'i hinnangul jääb 2011. aasta eeskätt suuremate värbamiste aastaks. Seda toetab fakt, et 56% tööandjatest plaanib veel selle aasta sees töötajaid juurde palgata.
Statistikaamet teatas eile, et Eestis on palgad kasvuteele asunud, et keskmine brutokuupalk kasvas möödunud aasta viimases kvartalis 3,9%. Palgakasvu kinnitasid ka rahandusministeerium ja maksuamet.
Keskmine brutokuupalk oli eelmisel aastal 792 eurot (12 397 krooni) ja brutotunnipalk 4,78 eurot (74,84 krooni), teatab statistikaamet. 2009. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 1,1% ja brutotunnipalk langes 0,4%. Aga reaalpalk, langes teist aastat järjest.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
5
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Viimased uudised
Eesti ohuhinnang pole muutunud
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Eesti ohuhinnang pole muutunud
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele